Statistikaameti esmaspäeval avaldatud esmase hinnangu põhjal vähenes Eesti SKP teises kvartalis aastaga ligi kolm protsenti.

Aabi sõnul tuleb silmas pidada, et avaldatud hinnang pole veel detailne. "Aga küll ta näitab üldist trendi, meie majandus on aastatagusega võrreldes endiselt languses, kogumahult väiksem. Võib-olla tasub mõelda sellele, et pikem vaade selle taga on püsinud suhteliselt muutumatuna viimased pool aastat või pikemalt," rääkis ta.

Prognooside järgi oodati, et Eesit majandus saavutas eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses majanduslanguse põhja ning nüüd oodatakse taas majanduse tõusu. Selline nägemus püsib Aabi sõnul ka esmaspäevase SKP hinnangu valguses.

Majanduskasvu oodatakse aasta teisest poolest, märkis Aab. Tema sõnul on viimaste aastate langustsükkel möödunud majanduse paranemise ootust edasi lükates. "Suures pildis me liigume selle nägemusega õiges suunas, aga kõik see võtab aega ja natuke rohkem aega, kui oleksime oodanud või arvasime pool aastat tagasi."

Tööstustoodangu ja jaemüügi mahu puhul oleks Aab soovinud juba näha paremaid tulemusi. "Aga seda ei ole veel, oleme endiselt tugevas miinuses," rääkis ta. "Vahepeal tundub, et liigume justkui paremuse poole, aga mitte piisavalt kiirelt ega selgelt."

Inflatsioon aeglustus juulis 6,3 protsendile, kuuvõrdluses langesid tarbijahinnad 0,4 protsenti. Aab märkis, et inflatsiooni arvestatakse keskmise tarbijakorvi järgi, kuid tegelikult mõjutab hinnatõus kõiki tarbijaid erinevalt. "Hinnakasv on pidurdumas, see on fakt. Suuresti on see tingitud baasiefektist, kuna eelmise aasta suve lõpus toimus kiire hinnahüpe üles," rääkis ta.

"Kui kaubagruppide peale mõelda, siis eks hinnakasvu pidurdumine on toimunud just energiaga seotud kuludes, on need transpordikulud või eluasemekulud. Need on need, mis hinna tegelikult ka hüppeliselt üles viisid. Aga igapäevased kulud toiduainetele, tööstuskaupade hinnad, seal on hinnakasv tugevalt sees," ütles Aab.

Aab nentis, et energia ja toormehinnakasv on globaalne nähtus ning Eesti riik ja tarbijad saavad sinna vähe parata.

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla: paranemist ei paista

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et arvestades Eesti majandust kujundavaid mõjureid, ei ole kiiret paranemist näha ka kolmandas kvartalis. Kui varem sai rääkida, et langus puudutas valitud ettevõtteid ja sektoreid, siis järjest enam on majanduslangust tunda üle terve majanduse.

Languse põhjuseid on Uusküla sõnul palju. "Esiteks on Eestis väike tarbimine," ütles ta. "Suur hinnatõus ja selle ootus panid perekonnad eelmise aasta alguses tarbima ennaktempos. Praeguseks on hinnatõusu ootus väike ning tarbimist saab julgemalt edasi lükata. Vahepeal ei kogutud sääste ja kulutati olemasolevaid, mistõttu on säästude ostujõud märkimisväärselt väiksem kui enne suurt hinnatõusu. Lisaks piiravad osade perede poes käimise võimet intressimäärade tõusu tõttu ka suuremad kodulaenumaksed."

"Keskmine palk küll tõuseb, kuid kindlust edasise palgatõusu osas on vähe. Tööpuudus on madal, mistõttu pigem kardetakse tööpuuduse kasvu ning tööpuuduse langemisest tulenevat tarbimise kasvu oodata ei ole. See vähendab laenunõudlust ning omakorda nõudlust terves majanduses," jätkas Uusküla.

Uusküla sõnul tuleb ka turiste Eestisse märksa vähem, kui oleks võinud oodata ilma koroona ja Venemaa agressiooni toimumiseta, sest turistid ei julge siia tulla. "Seepärast panustab turism vähem positiivselt Eesti majandusse kui võiks ja peaks," tõdes ta.

Kolmandaks pole Uusküla hinnangul Euroopast majanduse kasvust suurt tuge loota.

"Kuigi Euroopa majandus kasvas käesoleva aasta teises kvartalis, siis see tulenes peamiselt Lõuna-Euroopa turismisektori kasvust. Lõuna-Euroopa turismi arengust on meie majandusele vähe tuge. Saksamaa tööstus on endiselt otsimas uut kohta vähenenud Venemaa tooraine impordi ja Hiina väiksema investeerimiskaupade nõudluse taustal," märkis ökonomist. "Meie endi skeem osta Venemaalt odavat puitu ja metalli ning teha sellest ehitussektori jaoks kaupu Rootsi on saanud kannatada nii tooraine kao kui eksporditulu vähenemise tõttu."

Lisaks on intressimäärade kasv pannud idufirmad raskesse seisu.

"Eesti majandusest moodustavad idufirmad küll väikese osa, kuid nad olid oluline osa majanduskasvus. Nüüd, kus intressimäärad on kõrged ja oodatavad jäävad kõrgeks mõneks ajaks, on nende ettevõtete kasvu finantseerimine raske. See vähendab nende investeerimisplaane ning seetõttu ka turuväärust. Omakorda jõuab see ebakindlus välja ka iduettevõtete omanike ja töötajate väiksemasse igapäevasesse kulutamisse," ütles Uusküla.