Mägi-Karabahhi Armeeniaga ühendava Latšini koridori pidid hoidma avatuna piirkonda saadetud 2000 Vene rahuvalvajat. Sellest hoolimata on Aserbaidžaan Latšini koridoris rajanud barrikaade ja teetõkkeid ning Mägi-Karabahhis kardetakse humanitaarkatastroofi. Vene rahuvalvajad saabusid piirkonda 2020. aastal peale viimast sõda Aserbaidžaani ja Armeenia vahel.

Viimase sõja Aserbaidžaan sõjaliselt võitis ja vabastas mitmed Armeenia vägede poolt okupeeritud alad. Muuhulgas said Aserbaidžaani väed enda kontrolli alla ka alad, mis ümbritsevad armeenlaste enamusega mägist Mägi-Karabahhi. Aserbaidžaan kaotas Mägi-Karabahhi ja seda ümbritsevad alad Armeenia vägedele 1990ndatel toimunud sõja käigus ning piirkond on ajaloolistel põhjustel mõlemale riigile oluline.

Aserbaidžaan süüdistas Armeeniat ühe kontrollpunkti pihta tulistamises juuni keskel ning Aserbaidžaan karmistas selle najal kontrolli Latšini koridoris veelgi rohkem. Euroopa Liit on nimetanud toimuvat Latšini koridori pea totaalseks blokaadiks.

ÜRO peasekretär väljendas halvenema humanitaarolukorra tõttu muret ning kutsus üles taastama piirideta liikumise Latšini koridori kaudu. Üks kohalik värske ema kinnitas Financial Timesile, et Mägi-Karabahhis pole enam maagaasi, elektrit, toitu ega beebitoitu. Samuti ei ole kohapeal enam võimalik kohapeal saada korralikku meditsiinilist abi.

Üks teine Mägi-Karabahhist Financial Timesiga suhelnud naine ütles, et Venemaal pole piirkonnas enam autoriteeti. Sama naise sõnul on inimesed Venemaa kui suurvõimu suhtes pettunud. Mägi-Karabahhi de facto juht Arajik Harutjunjan rõhutas samas, et 90 protsenti Mägi-Karabahhi toidust tuli varem Aserbaidžaanist. Harutjunjan tõi esile, et Mägi-Karabahhis pole peaaegu ka üldse kütust ning piirkonnas pole võimalik tagada ei tervishoiuteenuseid ega teisi elutähtsaid teenuseid.

Armeenia saatis Mägi-Karabahhi eelmisel kuul 19 veokit humanitaarabiga, kuid need on siiani Aserbaidžaani kontrollpunktis kinni. Aserbaidžaani suursaadik Suurbritannias Elin Sulejmanov samas väitis, et Bakuu lubas saata piirkonda humanitaarabi läbi Agdami Aserbaidžaanis, kuid kohalikud elanikud olevat sellest keeldunud.

Armeenia ja Aserbaidžaan pole veel omavahel lõplikku rahulepingut sõlminud ning on selle üle alates viimase sõja lõppu kõnelusi pidanud. Armeenia on ajalooliselt olnud Venemaa liitlane, kuid Venemaa ei suutnud näiteks eelmisel aastal Armeeniale lubatud relvi tarnida. Vene mõju vähenemise märgiks peetakse ka Vene-Armeenia miljardäri Ruben Vardanjani hiljutist tagasi astumist Mägi-Karabahhi juhi kohalt.