"Ühisavaldusega liitumisega kinnitab Eesti taaskord oma vankumatut toetust Ukrainale, kes võitleb väsimatult kogu Euroopa julgeoleku eest," ütles välisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel. "Oleme valmis võtma pikaajalisi julgeolekukohustusi, et aidata Ukrainal end kaitsta, kindlustada riigi vaba ja demokraatlik tulevik ning heidutada Venemaa agressiooni tulevikus," lisas ta.

Tsahkna sõnul kinnitaks G7 riikide ühisdeklaratsiooniga liitumine, et Eesti seisab Ukraina kõrval seni kuni vaja ja jätkab Ukraina igakülgset toetamist. Eesti seisukoht Ukraina toetamisel Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise protsessis on muutumatu ning Eesti jätkab tööd ka selle nimel, et luua rahvusvahelise mandaadiga tribunal Venemaa juhtkonna vastutusele võtmiseks Ukrainas toime pandud sõja- ja agressioonikuritegude eest, lisas ta.

G7 riigid tegid vahetult pärast juulis Vilniuses toimunud NATO tippkohtumist ühisavalduse, mille eesmärk on tagada Ukraina ja partnerite kahepoolsete kokkulepete kaudu kestev poliitiline, sõjaline, rahaline ja majanduslik abi Ukrainale.

Ühisavaldusega on välisministeeriumi andmeil praeguseks liitunud 15 riiki: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Tšehhi, Rumeenia, Belgia, Holland, Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, Põhja-Makedoonia ja Läti.  

Eesti peaminister Kaja Kallas ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis on öelnud, et Balti riigid võiksid deklaratsiooniga ühineda koos.

Reinsalu: miks venitame?

Eesti ühinemist deklaratsiooniga nõudis endine välisminister Urmas Reinsalu juba 4. augustil sotsiaalmeedias tehtud postituses.

"Panen valitsusele ette sarnaselt reale teistele riikidele ühineda G7 julgeolekuabi leppega Ukrainale. See teenib Ukraina võidu eesmärki ning seeläbi ka meie elulisi julgeolekuhuvisid," kirjutas ta.

"Kui varasemalt oleme olnud vedaja rollis ka teiste riikide kaasamisel Ukraina toetamise algatustesse, siis ei ole kuidagi põhjendatud praegune venitamine," lisas Reinsalu.

Eesti võetavad kohustused selguvad kõnelustel Ukrainaga

Täpsem avaldusega liitumisega võetavate kohustuste sisu pannakse paika liitumisele järgnevatel kõnelustel Ukrainaga lähtuvalt Eesti võimalustest ja Ukraina vajadustest, teatas välisministeerium kolmapäeval.

Ukraina omalt poolt lubab deklaratsioonis toetada partnerite julgeolekut ning tõhustada abitegevuste läbipaistvust, jätkata reforme õiguskaitse, kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse vallas ning reformidega, mis kinnitavad riigi pühendumist demokraatiale, õigusriigile ning inimõiguste ja meediavabaduse
austamisele. Lisaks lubab Ukraina edendada kaitsereforme ja moderniseerimist, ning tugevdada muu hulgas tsiviilkontrolli sõjaväe üle.

Ühenduse G7 moodustasid seitse maailma suurimat demokraatliku tööstusriiki - Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa - 1976. aastal.