Eelmisel nädalal toimus Vilniuses NATO tippkohtumine, kus allianss kinnitas, et Ukraina tulevik on NATO-s, kuid nad ei esitanud Kiievile selle soovitud liitumiskutset või ajakava.

Saks märkis, et Ukraina lootis kohtumiselt küll rohkem, kuid samas ei saanud ta väga palju rohkem praegu ka saada.

"Kõik saavad aru ja ka Ukraina juhid ise said aru, et nad ei saa sõnaselget kutset praegu NATO-sse, kuna sõda käib. Ja kõik seal, mis toimus selle ümber, oli pigem selles, kuidas midagi väljendati. Kindlasti Ukraina võib olla rahul sellega, et anti selgelt mõista, et Ukraina relvastamine ja toetamine jätkub sõjas Venemaa vastu. Seda kordas konkreetsemalt üle G7 järgmisel päeval," rääkis Saks.

Tema sõnul oli NATO kohtumisega seoses aga probleem kommunikatsioonis.

"Kuna järelduste sõnastus ei olnud kokku lepitud enne tippkohtumise algust ja selle vormistamine toimus kohapeal, siis olid ka sõnumid, mida riigijuhid väljendasid nii enne kui ka pärast tippkohtumist, natuke kaootilised, segased ja kohati ka vastukäivad. See tekitas mulje väga halvasti kulgenud tippkohtumisest või ebakindlusest liitlaste hulgas. Ja ma arvan, et seda ebakindlust ka on, selles pole ka põhjust kahelda," sõnas Saks.

"Aga ma oleks seda meelt, et ka hiljem väljendatud Ameerika ja mõne teise mõtet, et Ukraina saab kutse NATO-sse ja saab liituda NATO-ga, on väga raske hiljem panna kahtluse alla. Välja arvatud juhul kui Ukraina sisepoliitikas midagi väga kardinaalselt ei muutu. Nii et ma ei oleks (tippkohtumise suhtes) nii kriitiline kui võib-olla üldiselt on oldud," lisas ta.

Väga tõsine probleem on Saksa hinnangul sellega, et lääneriikide seas valitseb ebakindlus selles visioonis, milline peaks olema Euroopa julgeolekuarhitektuur pärast Ukrainas käiva sõja lõppu.

"Praegu on olemas terve rida relvastuskontrolli meetmeid ja lepinguid, millest osast on Venemaa lahkunud, aga osa siiski veel toimivad, ja lääne, eriti Euroopa juhtidele on väga võõras mõtteviis, et me peame selle kõik üle parda viskama ja hakkama nullist peale. Seetõttu üritavad nad kramplikult hoida midagigi sellisest formaadist, et ei läheks tulevikus sündmused täielikult kontrolli alt välja," rääkis Saks.

"Inimlikult võib seda mõista, aga strateegilises plaanis võib siin teha ka väga tõsiseid etteheiteid, et juhul, kui te ei soovi, et see kõik väljuks kontrolli alt, relvastage Ukraina kiiresti ja korralikult ja hoolitsege selle eest, et Venemaa peaks astuma ise mõned sammud tagasi. Nii et siin on selged vastuolud," ütles ta.

Saksa hinnangul on Venemaa ise muutunud nii palju nõrgemaks, et ei ole suutnud diplomaatiliselt kuidagi ära kasutada NATO tippkohtumise järelmeid.

"Tal pole ühtki diplomaatilist initsiatiivi ega mängu, mida ta mängiks rahvusvaheliselt, mis kuidagi võiks peegeldada natuke rabedat tippkohtumist Vilniuses," märkis Saks.

Saks: initsiatiiv sõjas on jätkuvalt Ukrainal, kuigi pealetung on takerdunud

Venemaa ja Ukraina allikate sõnul kahjustas esmaspäeva öösel Kertši silda Ukraina. Saksa hinnangul näitab silla ründamine, et initsiatiiv sõjas on jätkuvalt Ukraina käes.

"Rindejoonel on Venemaa võib-olla oma aktiivsust viimase nädala jooksul natuke tõstnud ja Ukraina pealetung on selgelt takerdunud. Aga Kertši sild on selles mõttes jälle oluline moment, mis näitab, et kui Ukraina soovib, ta astub järgmise sammu ja see pealetung läheb mingis uues tempos uues kohas edasi," rääkis Saks.

"Teine, mis on oluline impulss ukrainlaste jaoks, et see näitab, et neil on kasutuses nüüd mingi säärane relvastus, mille olemasolust väga selgelt pole siiani keegi teadlik olnud, et on niisugused mängumuutjad, mis, võib arvata, ei ole saadud lääneriikidelt ehk peamistelt toetajatelt," lisas ta.

Saksa sõnul tuleb silla rünnak panna ka Venemaa viljaleppest lahkumise konteksti.

"See ajastus on täpselt selline, et rünnak toimus mõni tund pärast seda, kui oli viljaleping lõppenud. Järelikult antakse märku ka selles suhtes, et Venemaa ei pruugi suuta takistada viljakonvoide liikumist edaspidi. Nii et siin vihjeid on palju õhus, aga milleks see tegelikult realiseerub, ei tea, sest see sild pole nii katki, et sealt üldse liikuda ei saa. See takistab küll Vene logistikat olulisel määral lõunarindele, aga ei katkesta seda veel Krimmi kaudu täielikult. Ma ei usu, et see oli nii planeeritud, et pidi pool silda lagunema, nii vast ei suudeta seda kalibreerida," rääkis Saks.

Ta lisas, et psühholoogiliselt on Venemaa jaoks silla kahjustamine keeruline moment.

"Praegu on Venemaa jaoks psühholoogiliselt väga raske moment, mida selle sillaga peale hakata – kas tuleb uuesti remont nagu oli natuke rohkem kui pool aastat tagasi ja see ei näe Venemaa jaoks üldse hea välja," ütles ta.

Viimastel nädalatel on Ukraina püüdnud pigem survestada Venemaa tagalapiirkonda. Saksa sõnul on Ukraina sõjaväejuhid vihjanud, et nad püüavad oma inimkaotusi vähendada.

"Ma arvan, et Ukraina sõdurid võib-olla oleks valmis ka suuremaid kaotusi kandma ja aktiivsemalt peale tungima, aga kõik need on väga teadlikult tehtud valikud praegu ja ma ei oska selles plaanis ennustada (kas Ukraina võib hakata mõnes rindelõigus kiiremini edasi liikuma). Tavaliselt, mis juhtub, kui selline suurem läbimurre peaks tekkima, siis võib olla Vene poolel kokkukukkumine väga kiire. Aga kui nad väga targalt sõdivad, milleks praegu indikatsioone väga pole, siis võib kaitsetegevus kesta ka kaua, eriti kui nad mingi osa territooriumist loovutavad ja keskenduvad väiksemale alale," selgitas Saks.

Ta märkis, et õhus on ka küsimus, kas Venemaa on valmis läbi viima uue mobilisatsioonilaine ning millega ta oma sõdureid siis relvastab.

"Muutujaid on päris palju, mistõttu on väga raske ennustada, kas Ukraina pealetung saavutab kuskil mingi sellise tempo, mis oli eelmise aasta sügisel või tulebki oodata, kuni nad jupp haaval Vene kaitseväge lühemaks hammustavad," sõnas Saks.