G7 andis Ukrainale lubaduse tagada pikaajaline relvaabi
Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 loob Ukrainale mehhanismi, mis tagab pikaajalise sõjalise abi ja sellega on oodatud liituma kõik riigid.
Kolmapäeva peategelane NATO tippkohtumisel oli kahtlemata Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ja olulisim uudis mitte NATO, vaid G7 eestvedamisel sündiv mehhanism, mis tagab, et relvaabi Ukrainale jätkub pikaajaliselt ja nii kaua kui vaja.
Selle raames lubatakse tarnida moodsat relvastust nagu näiteks õhutõrje- ja kaugtule-relvad ning soomukid. Vilniuses toimus esimest korda ka NATO-Ukraina nõukogu, mille istungil kinnitasid liikmesriigid Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile sõjalise abi jätkamist. Zelenski tänas liitlasi toetuse eest, kuigi ta oodanuks selgemat sõnumit Ukraina NATO-väljavaadete osas.
"Täna avaldasid G7 liikmed ühisdeklaratsiooni Ukraina toetuseks, tehes selgeks, et meie toetus kestab pikalt. Ma arvan, et see on võimas toetusavaldus Ukrainale, kes kaitseb täna oma vabadust ja hakkab oma tulevikku üles ehitama. Me oleme seal nii kaua kui vaja," ütles USA president Joe Biden.
"Täna G7 kinnitab meie julgeolekugarantiid. Ja ma arvan, et kui see juhtub ja me töötame selle nimel, see on tõeliselt tähtis, siis oleme me olnud edukad. Me saame öelda, et tippkohtumise tulemused on head, aga kui me oleksime saanud liitumiskutse, siis see oleks olnud ideaalne," sõnas Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Ukraina delegatsioon viib koju olulise julgeolekuvõidu Ukrainale, meie riigile, meie inimestele ja meie lastele. See avab meie jaoks täiesti uued võimalused julgeolekualaselt ja ma tänan kõiki, kes selle võimalikuks tegid. Tänan teid, head kolleegid, tänan teid, leedulased ja Jens Stoltenberg," ütles Zelenski.
Relvaabi eest tänulik Zelenski nimetas teisipäeval sõnumit Ukraina NATO-väljavaate kohta absurdseks. Kolmapäeval selgitas ta, et mõistagi ei ole võimalik sõja ajal kaitsealliansiga liituda, aga oluline on ka sõnumi selgus ja tugevus ise.
"Ma saan aru, et see on tehniline signaal. Aga kui me ei vaata sellele tehnilises ja bürokraatlikus mõttes vaid kui olulisele tegurile, mis aitab kaasa Ukraina ühiskonna motivatsioonile, siis minu jaoks presidendina on see oluline moment, mis on võrreldav Euroopa Liidu kandidaatriigi teemaga," ütles Zelenski.
Ukraina NATO-väljavaate osas oli kõige kriitilisem Poola president
NATO riikidest suhtus eelmisel päeval kokkuleppesse kõige kriitilisemalt Poola riigipea, Balti riikide poliitikud näevad selles pigem head kompromissi.
"Minu arvates ei ole see üldse mitte piisav. Mina loodan, et Ukrainast saab lähiaastail NATO liige," ütles Poola president Andrzej Duda.
"Mina võtan selle kokku nii, et see, et suured riigid nii kuumalt iga sõna eest vaidlesid, näitab seda. et suured liitlased mõtlevad, mis on nende sõnade taga ja nad kavatsevad neid sõnu pidada ja see tähendab tegusid, see on olnud hea sõnum, et suured liitlased võtavad seda väga-väga tõsiselt," ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.
Ettevaatlikumad lubadustejagajad olid seekord USA ja Saksamaa. Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace ütles aga ajakirjanikele, et Ukraina peaks relvaabi eest suuremat tänulikkust üles näitama ja et ta on ühele relvasoovile vastanud, et me ei ole teie Amazon. Suurbritannia peaminister Rishi Sunak kinnitas hiljem, et Ukraina on olnud äärmiselt tänulik.
ERR Vilniuses: tippkohtumise õnnestumine sõltub vaatenurgast
Vilniuses viibiva ERR-i ajakirjaniku Epp Ehandi sõnul sõltub see, kas tippkohtumist nähakse pigem lati alt läbi jooksmise või õnnestumisena, paljuski vaatajast. G7 otsuse üle oli Zelenski väga tänulik ja ütles ainult häid sõnu, märkis Ehand.
"See, mis puudutab aga seda, kuidas on sõnastatud Ukraina NATO-ga liitumise väljavaade - hinnangud lähevad lahku," rääkis ta.
Ehand märkis, et arusaamad sellest, kuidas Ukraina tulevik ja Euroopa julgeolek peaksid peale sõja lõppu välja nägema, on Euroopa pealinnades väga erinevad.
Positiivsete uudistena on Ehandi sõnul Vilniuses heaks kiidetud regionaalsed kaitseplaanid, Türgi on andnud lootust, et Rootsi pääseb NATO-sse ruttu ning teadvustatud, et riigikaitsesse on vaja rohkem investeerida.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"