Pole midagi halba selles, et edukad Eesti inimesed toetavad erakondi, kui leiavad, et erakonna väärtused ja maailmavaade ühtivad nende omaga. Hoopis teine asi on erakondade rahastamine ärihuvide edendamise nimel. Ühiskonna läbipaistvuse huvides on vaja küsida otsekoheseid küsimusi, kui tekivad kahtlased seosed valitsuse poliitikate ja neid toetavate ettevõtjate ärihuvide vahel. Nii küsin minagi: kas Bolti omanike annetused kõigile valitsuserakondadele on seotud automaksu kehtestamisega?

"Olukorrast riigis" saatejuht Indrek Lepik tõi aprillikuus välja, et Bolti esindajad näevad automaksus kinnitust oma äri turumudelile. Kuigi automaks puudutab ka ettevõtte enda rendiautode masinaparki, näevad Bolti esindajad seda netopositiivsena. Bolti asutaja Markus Villig kinnitas automaksu tulist pooldamist ka ise ETV saates "Hommik Anuga". Suve keskpaiga "Aktuaalsest kaamerast" saime teada rohkem täpsemast automaksu plaanist ja plaani kiitis Bolti valitsussuhete juht, rääkides, kuidas automaks suunaks inimesi isiklikuks autost loobuma.

Nimelt kasutavad Bolti ärimudeli järgi rakendust autojuhid, kes valdavalt kasutavad sõitudeks oma autot ja maksavad tulevikus automaksu ise. Palju olulisem on aga automaksu eesmärk sundida inimesi isiklikust sõiduautost loobuma ja kasutama liikumiseks alternatiivseid viise. See on ühtlasi Bolti ettevõtte peamine missioon ja mitte kunagi ei jäeta kasutamata võimalust seda välja öelda (vt nt Markus Villigu intervjuud Forbesis), sest Bolt ise pakub alternatiive isiklikule sõiduautole. 

Kas Bolti missioon on üllas või mitte, ei ole selle teema puhul isegi oluline. Loomulikult tundub isiklikust sõiduautost loobumine linnas elavale inimesele ahvatlev idee, kuid on ka kriitilisi hääli. Näiteks Mikk Salu kirjutas Postimehes, et autostumine pole Eesti probleem, vaid edulugu. Maal elavatele inimestele ei ole Bolti teenused paraku kättesaadavad ning neile on automaks vaid järjekordne karistus selle eest, et nad on otsustanud elada linnast väljas.

Kõige olulisem on see, et asi peab olema aus ja ka näima aus. Bolti asutajad Markus Villig ja Martin Villig on alates 2021. aastast järjepidevalt (Eesti Ekspress) annetanud raha erakondadele, mis praegu moodustavad valitsuskoalitsiooni. 2022. aasta neljandas kvartalis jagati kahe peale valitsust moodustavatele erakondadele 100 000 eurot (Postimees) ning selle aasta esimeses kvartalis annetas Martin Villig uue koalitsiooni erakondadele veel ligi 50 000 eurot (Delfi).

Kolm erakonda, mida Villigud on järjepidevalt toetanud, asusid üheskoos esimesel võimalusel hauduma automaksu plaani, mis aitab selgelt täita Bolti suurt missiooni ja edendada sellega nende ärihuve. Kas see on kokkusattumus või Villigute annetuste tingimus?

Sõidujagajad on jõulised lobistajad

Miks kahtlustada Bolti Eesti valitsuse poliitika kallutamises oma ärihuvide edendamiseks? Esmalt seetõttu, et oleme Eestis omal nahal kogenud, et sõidujagamisteenuste pakkujad pole üksnes süütud maailmaparandajad üllaste eesmärkidega, vaid päris robustsed lobistajad.

Meenutagem reformierakondlase Kalle Pallingu ja Uberi afääri, kus Bolti konkurent üritas jõuliste meetoditega väänata Eesti seadusandlust endale sobivaks (Eesti Päevaleht). Kuigi Palling on nüüdseks riigikogust kadunud, istub n-ö vaimne Palling Reformierakonna fraktsioonis edasi. Praegu on ta võtnud Maido Ruusmanni kuju, kes ärihuvide nimel reeglitele vilistades rajas oma koduvalda lubatud õpilaskodu asemel neljatärnihotelli (Õhtuleht). Reformierakonnas leidub alati mõni entusiast, kelle kaudu saab mis tahes ettevõte oma ärihuve edendada.

Pallingu vaimu kandvad riigikogulased on eriti kerge saak uuendusliku äri šaakalitele. Alternatiivseid transpordiviise pakkuvad tehnoloogiaettevõtted peavadki tegutsema jõuliselt. Ettevõtjate jaoks iganenud reegleid tuleb sihtriikides väänata nii, et nad saaksid üldse tegutseda ja laieneda. Ilma jõulise lobitööta ei saaks ükski uut tehnoloogiat pakkuv ettevõte hakkama maailmas, mille seadusandlus põhineb eelmise tehnoloogia vajadustel. Bolt on teedrajavat äri alustanud nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Ja sellepärast tuleb nende lobitöö võime osas olla ettevaatlik.

Bolt kui Eesti püha ükssarvik

Bolti teine suur ohumärk on "püha lehma" ehk täpsemalt "püha ükssarviku" staatus Eestis. Teisisõnu, kuna Bolt on niivõrd kihvt Eesti tehnoloogiaettevõte, mis kogu riigile suurt tuntust ja edu toob, võib teinekord läbi sõrmede vaadata, kui Bolt reeglite järgi ei mängi.

Möödunud aastal kirjutas Mikk Salu pika loo sellest, et Bolt skeemitab maksudega, kuid maksuamet ei julge midagi ette võtta, sest "Bolt on Eesti uhkus". Mõni äpitaksojuht tunnistab ise, et makse ei maksa (Postimees). Bolti välismaalastest kullerid pole tihtilugu maksukohustusest kuulnudki (Postimees).

Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus lõdvendas möödunud aastal välismaalaste seadust, et taoliste kullerite sisserännet Eestisse lihtsustada. Kuigi eelnõu maskeeriti mugavalt sellega, et Ukraina sõjapõgenikel oleks Eestis kergem tööd leida, tegi see paotatud ukseava laiemaks ka kõigile teistele kolmandatest riikidest pärit tööotsijatele (Delfi).

Tänu Boltile saab Eestis kohe kulleri või taksojuhina tööle asuda, sest isegi keelt ei pea oskama. See on tõeline lotovõit nii sisserändajale kui ka Boltile. Aga mida saab sellest Eesti, kui siia saabub üha rohkem umbkeelseid autojuhte ja kullereid, kes pole maksukohustusest kuulnudki? Peale süvenevate lõimumisprobleemide suurt mitte midagi. Ometi pigistatakse silm kinni ka selle ees, et Eestis peab saama eestikeelset teenindust, kui kulleri kandilisel seljakotil on Bolti logo – Eesti uhkus.

Õigusriigis peavad reeglid kehtima kõigile

Bolti asutajad võivad olla ära harjunud sellega, et Eestis valatakse nad üle kiiduavaldustega ja tuuakse noortele eeskujuks. Kiidan minagi Villigute pühendumust ja ambitsiooni ning ei taha kuidagi alahinnata Bolti panust Eesti IT-sektori arengule.

Ent Villigud ei tohiks hakata kiidulaulu kuuldes arvama, et nad asuvad seadusest kõrgemal. Õigusriigis peavad reeglid kehtima kõigile. Bolti osas on väga palju vastamata küsimusi ja halli ala, alates eestikeelse teeninduse ignoreerimisest, lõpetades maksukohustusele vilistamisega. Uue koalitsiooni plaanid tekitasid ühe kahtlustuse juurde: kui palju teenib uus valitsus Bolti asutajate huve ja kas automaksu kehtestamine on seatud rahaliste annetustega erakondadele?

Poliitiline korruptsiooni tõkestamise, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtteid silmas pidades on väga oluline, et nendele küsimustele antakse selge, ühene ja aus vastus. Bolti ärihuvid ei kaalu üles Eesti riigi huve, isegi kui tegu on väga laheda firmaga. Eesti ei tohi muutuda riigiks, kus erakondadele annetamisega saab oma ärile sobivaid makse lihtsalt osta.