Eestis seisab kasutuseta pea iga kolmas sõiduk

Eesti liiklusregistris on praegu arvel ligi 860 000 sõidukit, neist umbes 290 000 on peatatud kandega. See tähendab, et sisuliselt iga kolmas sõiduk seisab kasutuseta. Osa neist on muutunud romuks ja saastab kasutuna seistes loodust, olles ohuks ka inimeste tervisele.
Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Piret Otsason ütles, et seisma jäetud auto sisaldab ohtlikke vedelikke.
"Lisaks kütusele on seal mootoriõli, jõuülekandeõli, käigukastiõli. Lisaks on kliimaseadmevedelikud, on ka ohtlikke aineid sees, näiteks kaadmiumi, kroomi ja pliid," lausus Otsason.
Liiklus- ja koristustöid takistavad, parkimisruumi ära võtvad ja keskkonnale ohtlikud romud põhjustavad probleeme ka linnadele. Ühes Tartu Annelinna parklas seisab kümmekond autoloksu, mille on eluasemeks hõivanud kodutud.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on romud väga suur probleem.
"Mitte ainult Tartu linn ei ole nendega hädas avalikus ruumis, vaid ka korteriühistud, ka eramajade rajoonid," ütles ta.
Haak lisas, et linnavalitsuse märkusele reageerib umbes pool romude omanikest.
Sarnaselt Taaralinnale on ka Tallinn probleemsed autorondid kaardistanud. Tallinna abilinnapea Tiit Terik.
"Eelmisel aastal munitsipaalpolitsei tegeles üle poole tuhande sellise sõidukiga, mis õnnestus linnaruumist eemaldada. Kui me taandame selle tööpäevadele, siis kaks autot tööpäevas. Sellel aastal on meil 100 romusõidukit teisaldatud ja 150 menetlust on käimas," lausus Terik.
Kui autoomanikku välja selgitada ei õnnestu, saab mupo alustada väärteomenetluse ja teisaldada auto oma parklasse.
"Kui me pikema perioodi jooksul omanikku ei leia ja ühelegi teavitusele inimesed ei vasta, siis me saame selle auto anda ka utiliseerimiseks," ütles Terik.
Kuna tulevast aastast terendab automaks, siis on omanike huvi romust lahti saada kasvanud. Autolammutuste Liidu tegevjuht Siim Selliku hinnangul on see kahekordistunud.
"Kuna automaksu osas on hirm ja siiani on auto hoovi peal seisnud, et ehk kunagi kasutan, ehk kunagi teen korda, siis nüüd, kui sõiduk ei leia kasutust ja on kasutuskõlbmatu, on leitud, et annaks selle parem romulasse ära," lausus Sellik
Eestis on lisaks vanaraua kokkuostjatele umbes 55 autolammutustöökoda, mis suunavad romudest eraldatud varuosad taaskasutusse. Näiteks 2020. aastal käideldi jäätmearuannete põhjal Eestis ligi 18 000 autot. Need autoosad, mida maha müüa ei saa, kogutakse liigiti ja suunatakse kokkuostu.
Toimetaja: Marko Tooming