Häkkänen märkis, et Soome on NATO liige ja osaleb sarnaselt teiste liitlastega NATO rahuaja missioonidel, vahendas Helsingin Sanomat.

"Need võivad olla näiteks õhuseire Baltikumis, Poolas, Bulgaarias, Rumeenias ning hooajaliselt ka Islandil," ütles Häkkänen. 

"Ka eelpaigutatud lahingugrupp, ehk EFP väed Baltikumis, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris ja Slovakkias, on osa NATO rahuaja kaitsmise ülesannetest," lisas Häkkänen. 

Häkkäneni sõnul teeb riik vastavad otsused sügisel. Häkkänen rõhutas, et Soome tahab osaleda NATO julgeoleku tagamisel. 

"Soome näitas juba Vilniuse tippkohtumisel üles solidaarsust ja initsiatiivi sellega, et meie hävitajad osalesid õhuruumi turvamises," ütles Häkkänen. 

Häkkänen tõi välja, et Soomel on Venemaaga ligi 1300 kilomeetri pikkune piir. Seepärast vajab riik tugevat kaitseväge. Soome kaitsevägi koosneb peamiselt maavägedest. Maavägede transport võtab rohkem aega kui õhu- või merevägede transport. 

Häkkäneni sõnul oli ka tuumaheidutus üks põhjusi, miks Soome liitus NATO-ga. 

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et Soome ja ka Rootsi liitumisel NATO-ga on tähtis just nimelt õhukaitse. "Ämarist on õhukaitset tehtud väga pikalt ja kui Soome kavatseb panustada õhukaitsesse, siis see on meile väga oluline. Tulevikus näeme ka koostööd merekaitsesse, kuid eraldi pole meil olnud võimalust seda arutada," sõnas Tsahkna.

Soome välisesinduste juhid kohtuvad 21.-23. augustils Helsingis toimuval üritusel. Samal üritusel pidas kõne ka Häkkäne. Koosolek toimub igal aastal. Nüüd toimub see uues olukorras, sest Soome liitus hiljuti NATO-ga. Suursaadikutega rääkis teisipäeval ka president Sauli Niinistö.