Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,4 protsendipunkti võrra. Viimase nelja nädalaga on peaministripartei toetus langenud kokku 3,9 protsendipunkti võrra.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,1 protsenti ja Keskerakonda 18,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Teisel kohal oleva EKRE toetus on hetkel 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui kaks nädalat tagasi ning vahe Reformierakonnaga on 1,3 protsendipunkti. Keskerakonna toetus on viimastel nädalatel püsinud stabiilne. 

Esikolmikule järgnevad SDE (10,7 protsenti), Isamaa (9,8 protsenti) ning Eesti 200 (8,7 protsenti). Sotside toetus oli viimati nii kõrge 2019. aasta detsembris.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,8 protsenti ning opositsioonierakondi 51,4 protsenti vastajatest.

Norstati uuringu viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. juulist 21. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.

Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder ütles Postimehele, et suhteliselt muutumatuna on püsinud erakondliku eelistuseta valijate hulk. "See ilmselt tähendab, et Reformierakond on toetajaid pigem kaotanud oma konkurentidele, ennekõike Eesti 200-le ja sotsiaaldemokraatidele," selgitas ta.

Kaks viimati nimetatut on viimastel nädalatel toetust kasvatanud. "Nende kahe puhul on iganädalaste tulemuste põhjal keeruline hinnata, kas see trend on jätkusuutlik. Hetkel on pigem märke sellest, et see kasv väga jõuliselt ei jätku. Isamaa ja Keskerakonna toetus on viimastel nädalatel olnud aga vägagi stabiilne," sõnas Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (24,4 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,62 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,06 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused  24.07-31.07, 31.07-07.08,  07.08-14.08 ja 14.08-21.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil toimusid küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.