Prognoosi kohaselt on eri riikide majandus ja tööturg seni eelnenud aastate majandusšokkidele vastu pidanud, kuid sügisel maailmamajanduse kasv aeglustub ning see kandub edasi ka järgmisesse aastasse.

"Tõenäoliselt ei ole me veel näinud kõrgete intressimäärade täit mõju majandusele. Elukalliduse tõus ja rahapoliitika karmistamine mõjutavad maailmamajandust üha rohkem. Tööstussektori väljavaade halveneb jätkuvalt, samuti on nõrgenemas teenuste sektor," tõdes pank.

Inflatsioon on oluliselt aeglustunud ja jätkab langust nii USA-s kui ka euroalal. Rahapoliitika karmistamine on laenunõudlust euroalal vähendanud, kuid selle mõju jõuab reaalmajandusse viitajaga.

Swedbanki hinnangul tõstab Euroopa Keskpank septembris hoiuse püsivõimaluse intressimäära veel 0,25 protsendipunkti võrra kuni nelja protsendini. Samas ei jää intressimäärad kõrgele väga pikaks ajaks. Esimene langetamine peaks aeglustunud inflatsiooni ja nõrga majanduse tõttu toimuma järgmise aasta kevadel.

Põhiinflatsiooni aeglustumine peaks USA Föderaalreservil võimaldama intressimäärade tõus lõpetada juba praegusel tasemel. Samas on alusinflatsioon, millest on välja arvatud toidu- ja energiahinnad, endiselt kiire. Seetõttu jäävad kõrged intressimäärad USA-s püsima veel vähemalt järgmise aasta kevadeni, enne kui Föderaalreserv neid langetama hakkab, prognoosis pank.

Euroala majanduskasv on aastases võrdluses aeglustumas. Tööturg püsib aga tugev ja tänu inflatsiooni aeglustumisele on majapidamiste ostujõud hakanud paranema. Vaatamata sellele on ekspordinõudlus ja töötleva tööstuse käekäik halvenenud, ähvardades üle kanduda ka teistesse majandussektoritesse.

"Nii viitabki euroala ostujuhtide indeks kolmanda kvartali alguses üha nõrgenevale majandusaktiivsusele. Swedbanki prognoosi järgi suureneb euroala majanduse maht sel aastal vaid 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 0,6 protsenti," teatas pank.

Vaatamata kiirele inflatsioonile ja intressimäärade jõulisele tõstmisele on USA majandus olnud siiani üle ootuste tugev. Prognoosi järgi USA majanduskasv aga aeglustub ning näitab eesolevatel kvartalitel ka lühiajalist langust.

Hiina majanduskasv on pärast majanduse taasavamist jäänud alla ootuste. Nõrka tulemust on näidanud seal nii tööstussektor, eksport kui ka sisenõudlus. Lisaks jätkub madalseis kinnisvarasektoris, mis moodustab tähtsa osa Hiina majandusest.

Eesti majanduse lähiaja väljavaade on vilets

Eesti majandus on aastases võrdluses languses juba alates eelmise aasta teisest poolest ja selle aasta esimesel poolaastal langus jätkus. Majanduse lähiaja väljavaade on vilets ja selle langusest taastumine tuleb tõenäoliselt aeglane, prognoosis pank.

"Sel aastal väheneb meie prognoosi järgi Eesti majandus püsivhindades kaks protsenti, kuid peaks järgmisel aastal kasvama kaks protsenti ja ülejärgmisel aastal kolm protsenti. Jooksevhindades majanduskasv sel ja järgneval kahel aastal küll jätkub, kuid see aeglustub alla pikaajalist keskmist," seisab prognoosis.

Välisnõudlus jääb prognoosi kohaselt lähiajal nõrgaks. Sel aastal eksport püsivhindades väheneb ja järgmisel aastal see küll kasvab, aga tagasihoidlikult. Ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud ja see võib pidurdada Eesti majanduse langusest väljumist.

Inflatsioon on kindla sammuga allapoole liikunud. Selle taga on peamiselt energia odavnemine ja eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Hinnakasvu piirab üha rohkem ka nõrgenenud nõudlus. Ekspordi, impordi ja töötleva tööstuse tootjahinnad on läinud juba langusesse ning ehituse hinnakasv pidurdub.

"Kuigi me prognoosime järgmisel aastal inflatsiooni aeglustumist, annab planeeritud maksupakett hinnakasvule veidi hoogu. Tarbijahindade kasv taandub selle aasta lõpuks viie protsendi lähedale ja keskmiselt tõusevad hinnad sel aastal 9,8 protsenti. Järgmisel aastal peaks inflatsioon aeglustuma meie hinnangul 4,3 protsendini ja ülejärgmisel aastal 2,4 protsendini," ennustas pank.

Kuna lisandväärtuse kasv jooksevhindades aeglustub, tuleb ettevõtetel piirata tööjõukulude suurenemist, et hoida ära kasumlikkuse suuremat langust. Eelmise ja selle aasta kahekohaline nominaalne palgakasv küll edaspidi aeglustub, kuid see jääb vähemalt lähiaastatel tugevaks. Kui sel aastal kasvab keskmine palk 11,2 protsenti, siis järgmisel aastal aeglustub see meie prognoosi järgi 7,8 ja ülejärgmisel aastal 7,4 protsendini.

Koos inflatsioonist kiirema nominaalse palgakasvuga on keskmine reaalpalk tõusma hakanud. Swedbanki hinnangul suurendab see mõningase viitajaga ka eratarbimist. Samas, koroonakriisi ajal ja pensionireformiga kogunenud erakordselt suurte hoiuste kasv on aeglustunud ja inflatsiooni arvestades on need kukkunud tublisti alla pandeemiaeelset kasvutrendi.

Samuti on taas suurenenud tähtajaliste hoiuste osakaal. Nii toetavad hoiused tarbimist varasemast vähem. Eratarbimise maht selle aasta kokkuvõttes langeb. Järgmisel aastal tarbimise maht küll suureneb, kuid selle kasv jääb allapoole pikaajalist keskmist.

Töötuse määr püsib madal

Vaatamata pikemat aega kestnud majanduslangusele, on tööjõuturg hästi vastu pidanud. Juba niigi ajalooliselt suurim hõive peaks sel ja ka järgmisel aastal veelgi suurenema, kuid samas aeglustub selle kasv.

Kõrge tööhõive, struktuurse tööjõupuuduse ja jooksevhindades majanduskasvu jätkumise tõttu ei tõuse panga hinnangul töötuse määr kõrgele. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine töötusemäär sel aastal 6,5 protsendini, järgmisel aastal 6,7 protsendini ja langeb 2025. aastal 5,4 protsendini.

Tugeva tööturu ja jõulise palgakasvu juures on majapidamised saanud siiani hästi hakkama tõusnud intressimääradega. Tähtajaks tasumata laenude osakaal kogu pankade laenuportfellist on jätkuvalt väga väike. Kõrged intressimäärad on majandusele tervikuna küll suur lisakulu, kuid nende negatiivne mõju majanduskasvule on väiksem kui liiga kiirel inflatsioonil. Samas tuleks Swedbanki hinnangul arvestada, et intressimäärade tõusu mõju nii Eesti kaubanduspartneritele kui ka Eesti majandusele on suurenemas.

Nõrk nõudlus, majanduslangus, halvenenud kindlustunne ja tõusnud intressimäärad on vähendanud investeeringuid. Majapidamiste ja ettevõtete uute laenude maht väheneb ning nende laenujäägi kasv on eelmise aasta erakorraliselt kiire tempo juurest aeglustunud.

Tööstusettevõtete investeeringuid hoiab tagasi ka tootmisvõimsuste rakendatuse oluline vähenemine. Vaatamata sellele plaanivad tööstusettevõtted Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või parandada kasumlikkust.

Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või suurendama oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab. Nii peaksid järgmisel aastal investeeringud taas suurenema, prognoosib pank.