Mind pani Keskerakonna endine esimehe ja endise peaministri Jüri Ratase kiitlemine kulmu kergitama, sest paadunud analüütiku ja elukutselise kasvustrateegina olen pikka aega murelikult vaadanud, kuidas Eesti majanduskasv üha rohkem kängub. Sellest aru saamiseks ei pea olema raketiteadlane, vaja on vastust kahele küsimusele.

Esmalt on vaja teada, mis oleks õige mõõdik majandusliku edu mõõtmiseks. Selleks sobib hästi ostujõule taandatud majanduse kogutoodang elaniku kohta (GDP PPP).

Teiseks igaüks, kes on vähegi kokku puutunud mõõtmisega, teab, et mõõdik üksi ei näita mitte midagi. On vaja etaloni, midagi millega võrrelda. Kui Jüri Ratas ütleb, et nende valitsuses olemise ajal läks Eestil hästi, siis on vaja seda millegagi võrrelda. Mis võiks olla sobilik etalon?

Kui minusugune pikemat sorti kodanik ajab oma käed laiali, siis ta teab, et tema käte vahe on umbes kaks meetrit. Aga kust ma tean, et see just kaks meetrit on? Sellepärast, et juba mitusada aastat tagasi lepiti kokku, kui pikk on üks õige meeter. Et see kellelgi meelest ära ei läheks ega keegi valskust ei teeks, müüriti ühe Pariisi turu taga oleva maja, aadressil Vaugirard'i tänav 36, kiviseina sisse kaks pronksnaela, mille vahe on täpselt üks meeter.

Meie majanduskasvu etaloniks võiks olla meie lähinaabri ja meie suurima ekspordi partneri Soome majanduskasv.

Selleks, et aru saada, kuidas meil Soomega võrreldes on läinud, võtame maailmapanga kodulehelt kahe riigi GDP PPP andmed.

Graafikut uurides jääb mulje, nagu ei olekski vahe suurt vähenenud. Tõepoolest, viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti ja Soome GDP PPP vahe olnud keskmiselt 15 000 USA dollarit. Kuid oluline on teada, kas ja mille suhtes seda 15 000 dollari suurust vahet tuleks vaadelda. Praegu on Soome majanduse kogutoodang umbes 60 000 dollarit ja sellest 15 000 dollarit ongi umbes veerand.

Et nende suhtarvudest paremini aru saada, panen siia graafiku, millel on näidatud, mitu protsenti on olnud läbi aegade meie mahajäämus Soome majandusest.

Viimane ja kõige olulisem küsimus: kuidas on läinud Eesti majandusel erinevate valitsuste ajal?

• Mart Laari, Juhan Partsi ja Andrus Ansipi valitsuste ajal (2000-2007) jõudsime Soomele järele 23 protsendipunkti võrra, mis teeb keskmiselt kolm protsendipunkti aastas.
• Rahvusvahelise finantskriisi ajal aastatel 2008-2009 liikus Soome meist kiiremini eest ära.
• Aastatel 2009-2014, kuni peaminister Taavi Rõivase ajani, oli keskmine järele jõudmine 3,2 protsenti aastas. Pärast seda langes tempo 1,6 protsendini.

Kuidas läks Eestil Jüri Ratase valitsuse ajal?

Kui varem kahanes soomlaste edumaa keskmiselt 3,2 protsenti aastas, siis Ratase valitsuse ajal kukkus see tempo kaks korda. Kui mõõta Eesti majanduse edu selle järgi, kui kiiresti me jõuame Soomele järele, siis Ratase valitsus on selles osas olnud kõige kehvem.

Lisame graafikule peaministrite nimed ja valitsusparteid ning Soomele järele jõudmise keskmised tempod.

Pilt ei ole rõõmustav: iga järgmise valitsuse ajal on Soomele järele jõudmise tempo langenud ja Keskerakonna valitsemise ajal on see olnud kõige kesisem.

Lõpetuseks. Teatud huvigrupid ironiseerivad mõnuga peaminister Ansipi omaaegset lubadust "15 aastaga viie jõukaima riigi hulka". Vaatame graafikut: kui Ansipi valitsuse aegne tempo aastatel 2009 kuni 2014 oleks jätkunud (suur nool graafikul), oleksime nüüd Soomega majanduslikult samal tasemel.

Aga millega on valitsused tegelenud alates Taavi Rõivase peaministriks saamisest? Peenhäälestuse, astmelise tulumaksu ja igasuguse muu jamaga. Nüüd siis on meil maksudebatt ja obstruktsioon. Ei ole vaja maksudebatti, on vaja majanduskasvu debatti ja eelarve puudujäägi probleem laheneb iseenesest.