Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis kõrgeim info ja side (3257 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2953 eurot) ning energeetika (2946 eurot) tegevusaladel.

Madalaim oli keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse (1178 eurot), muude teenindavate tegevuste (1191 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1268 eurot) alal.

"Enim kasvas keskmine palk hariduse (19 protsenti) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (15,4 protsenti) tegevusaladel," lisas Voolens.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (sealhulgas Tallinn) (2093 eurot) ja Tartu maakonnas (1889 eurot), madalaim aga Valga (1390 eurot) ja Hiiu maakonnas (1404 eurot).

"Võrreldes aasta taguse ajaga tõusid palgad kõige rohkem Ida-Viru (14,6 protsenti) ja Rapla maakonnas (13 protsenti), kõige tagasihoidlikumaks jäi palgakasv Harju (välja arvatud Tallinn) (10 protsenti) ja Lääne maakonnas (9,5 protsenti)," ütles Voolens.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli teises kvartalis kõrgeim info ja side (2768 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2450 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli mediaanpalk kinnisvaraalase (867 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (934 eurot) alal.

Eesti Pank: ettevõtete huvi töötajaid juurde värvata juba mõnda aega väike

Eesti Pank märkis palgaandmeid kommenteerides, et palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu terve aasta jooksul.

"Erasektoris palgad küll suurenesid, kuid kasv aeglustus: esimeses kvartalis oli see 12,7 ja teises kvartalis 10,9 protsenti. Kuna majanduslangus kestab edasi, võib kasvu siiski pidada väga kiireks," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Töötlevas tööstuses, mis on Eesti peamine eksportiv haru, kahanesid ettevõtete müük ja eksport teises kvartalis üle 10 protsenti. "Selle taga oli ühelt poolt meie kaubanduspartnerite nõrk nõudlus, kuid võimalik, et ka senine kiire palgakasv," ütles Soosaar. "Viimane võib olla nõrgendanud konkurentsivõimet, mis omakorda tähendab, et majanduse taastumine võib edaspidi olla vaevarikkam."

Küsitlusandmete järgi on ettevõtete huvi töötajaid juurde värvata juba mõnda aega olnud väike. Mitmes tööstussektori, aga ka teenindussektori harus töökohtade arv kahaneb.

"Seetõttu võib oodata, et palgakasv aeglustub. Töötajate reaalne sissetulek on küll hinnatõusu toimel kahanenud, kuid lootus leida kõrgema palgaga töökoht on mõnevõrra väiksem kui varem. Ka töötajate tõenäosus olemasolevas töökohas palka juurde saada on seega väiksem kui enne," märkis Soosaar.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.