Saks märkis, et mis Jevgeni Prigožini lennukiga juhtus teavad vaid need, kes selle korraldasid. "Eks Venemaa juhtkond soovib ka, et selget versiooni vähemalt praeguses faasis ei eksisteeriks meedias."

Saksa sõnul pole mõtet kahelda selles, et Prigožin on elavate kirjast lahkunud. Venemaa juhtkond on öelnud, et Prigožin ja tema kaaslased on reeturid minnes avaliku väljaastumise teed, tekib aga küsimus, miks inimest ei võinud sel juhul anda kohtuvõimude kätte, märkis Saks.

"Venemaal ju kohtuvõim viib üldiselt need otsused väga kiiresti täide, millele on poliitiliselt enne hinnangud antud. Me teame, et oodati seda, et kuna Venemaal eriteenistuste liinis käsitletakse reetureid natuke teistmoodi, sellegipoolest näeme, et Venemaa president on olukorras, kus on sunnitud astuma ebatraditsioonilise sammu ja hakkama nüüd midagi seletama. Ta tegelikult tahab jätta muljet, et seda kindlasti isiklikult ei korraldanud," rääkis Saks.

Saksa sõnul peaks vaatama, kuidas areneb suhtumine järgnevate kuude jooksul. Tema ootab, et Wagneri rühmitus vaikitakse maha ja lahustatakse. Samas on Wagner kaubamärgina tugev ning seda tunneb ka kogu lääne meedia.

Wagneri juhtumi lahendamises Venemaa juhtkonna poolt on kaks olulist momenti – et Venemaa jõustruktuurid ei reageerinud omal algatusel piisavalt ning see, et Venemaa presidendi nõrkust näitaval kokkuleppel lasti nii kaua kesta.

"Ma pigem arvaks, et kuvand Venemaal võimust inimeste silmades pigem läheb nõrgenemise suunas," ütles Saks.

Ukrainlastel on põhjust mõõdukaks optimismiks

Ukrainas on Saksa sõnul põhjust optimismiks, kuna üldises plaanis on näha, et Vene armeel on läinud palju raskemaks ja nende vastupanu on nõrgenenud. "Aga seda mitte sellisel kujul, et saame öelda, et Venemaa kaitse on lõplikult murtud või Ukraina väed on Vene kaitseliinidest läbi saanud," ütles ta.

Üks oluline moment, mis jäi silma nädalavahetusel ning mida on mitmed Vene allikad kinnitanud, on see, et Venemaa on toonud põhjarindelt Pihkva õhudessantdiviisi lõunasse, sõnas Saks.

"Ka eelmise aasta augustis, kui Vene väed alustasid taandumist Dnepri läänekaldalt, toodi Pihkva dessantdiviis sinna," rääkis Saks. "See on märk sellest, et operatiivreservid, mis Venemaal olid lõunarindel, on hakanud otsa saama."

Venemaa ei ole praegu suutnud Ukraina initsiatiivi lõhkuda. "Ma arvan, et mõõdukaks optimismiks on põhjust, aga ei usu, et lähinädalatel toimub väga kiire edasi liikumine. Pigem ikkagi selline erinevates kohtades Venemaa kaitseliinist läbi murdmine ja ründekoridoride laiendamine, sest väga kitsa koridoriga rünnak on ka ohtlik Ukrainale endale."

Viimastel nädalatel on ilmnenud, et ukrainlaste ja liitlaste nägemus strateegiast erineb. Saks märkis, et valdav osa Ukraina armeest sõdib nõukogude ajast või Vene standardi järgi valmistatud relvadega ning mingi osa lääne relvadega.

"See ikkagi paneb planeerimise keerulisse olukorda. Taktikad on võrdlemisi erinevad erinevatel relvastandarditel. Ma ei välistaks, et need arusaamatused on pigem poliitilisel tasandil, poliitilised ootused on võib-olla suuremad, tahetakse, et konflikt laheneks kuidagi kiiremini, et tekiks Venemaale tugevam surve. Võib-olla Ukraina enda juhtkond ei ole sellise poliitilises plaanis pealetungi kulgemisega rahul, aga vähemalt siiamaale on Ukrainas kehtinud reegel, et sõjaväelased otsustavad ise, kuidas nad toimetavad ja poliitika tuleb sellele vastavaks kohendada," sõnas Saks.

Drastilisi lahkarvamusi ei tasu sellest aga Saksa sõnul otsida.