Oluline teisipäeval, 29. augustil kell 22.24:

- Ukraina peastaap teatas edenemisest Novodanõlivka-Verbove suunal;

- Kaitseminister Reznikov: mobilisatsiooni tase jääb lähikuudel samaks;

- Brigaadikindral Tarnavski: Vene väed kaotasid Tauria suunal 300 sõdurit;

- Vene kaitseministeerium teatas Ukraina droonirünnaku tõrjumisest Tula ja Belgorodi oblastis;

- Ukraina sõjaväelaste sõnul käivad lõunarindel ägedad lahingud;

- Briti luurehinnang: väeteenistus Venemaal on muutunud üha tulusamaks;

- ISW: Vene väed ei suuda sõdurite puudujäägi tõttu pealetungile minna;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit, 14 tanki ja 25 suurtükisüsteemi;

- USA teatas 250 miljoni dollarisest sõjalise abi paketist Ukrainale

Kiiev: Venemaa valmistub uueks mobilisatsiooniks Krimmis

Ukraina võimud teatasid teisipäeval, et Moskva poolt ametisse pandud Krimmi okupatsioonivõimud valmistuvad mobiliseerima kohalikke elanikke Vene relvajõududesse, vahendas The Kyiv Independent. 

Okupatsioonivõimud rajavad Krimmi linnadesse mobilisatsioonipunkte. Ukraina võimude andmetel on Venemaal kavas mobiliseerida kuni 30 000 inimest ja kutsuda relvile kuni 10 000 varem Krimmist värvatud sõdurit.

Vene instruktorid viivad Ukrainas lahingutes omandatud kogemuste põhjal Krimmis läbi õppusi.

Ukraina sõjaväelaste sõnul käivad lõunarindel ägedad lahingud

Ukraina sõjaväelased kirjutavad Telegrami kanalites, et lõunarindel käivad ägedad lahingud. Kohati valitseb lahinguväljal täielik kaos ning lähivõitlus suureneb. Ukraina väed üritavad edasi liikuda Tokmaki suunas, vahendas CNN. 

Robotõne ümbruses tegutsev  46. brigaad teatas, et venelased üritavad korraldada vasturünnakuid. Ukraina sõdurid teatasid, et mõlemad pooled on kitsale alale koondanud palju sõdureid. Ukrainlased siiski teatasid, et liiguvad edasi Verbove küla suunas.

Ukraina välisministri sõnul ei ole märke Lääne toetuse kahanemisest

Ukraina ei karda Lääne sõjalise toe kahanemist, ütles riigi välisminister teisipäeval ja tõrjus USA hiljutise arvamusküsitluse tulemusi, mille kohaselt on avalikkuse toetus Ukraina abistamisele hakanud langema.

Augusti algul avaldatud CNN-i uuringu kohaselt on enam kui pooled ameeriklased vastu täiendava toe andmisele Ukrainale.

"Me ei ole tundnud mingisugust langust (USA) kongressi või Euroopa Parlamendi antavas abis," ütles Dmõtro Kuleba ajakirjanikele Pariisis kohtumisel oma Prantsuse ametivenna Catherine Colonnaga.

Prantsuse välisminister Colonna rõhutas, et Venemaale tuleb anda selge sõnum, et "aeg ei ole tema poolel".

"Prantsusmaa annab ja jätkab Ukrainale igakülgse abi andmist kõigis valdkondades, et aidata riigil viia täide oma legitiimset õigust enesekaitsele," ütles Colonna.

"See jätkub ja intensiivistub nii kaua kui vaja, et tagada Vene agressiooni nurjumine," lisas Colonna.

Venemaa väitel tulistati Musta mere kohal alla Ukraina droon

Vene kaitseministeeriumi väitel tulistati lõuna paiku Musta mere kohal alla Ukraina ründedroon.

Ukraina sai tagasi 84 sõjas langenud sõduri säilmed

Ukraina erakorralistes tingimustes kadunud inimeste voliniku Oleg Kotenko sõnul sai Ukraina tagasi 84 langenud Ukraina sõduri säilmed.

Kreml: Putin ei lähe Prigožini matusele

Kremlil ei ole ärimees Jevgeni Prigožini matuse kohta andmeid ja president Vladimir Putin ei kavatse sellest osa võtta, väitis presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teisipäeval.

"President arvatavasti ei osale. Meil ei ole matuste kohta konkreetset teavet," ütles Peskov ajakirjanikele.

"Selle kohta teevad otsuse sugulased ja lähedased," lisas ta. "Meie ei saa siin ilma nendeta midagi öelda."

Rohkem kui 80 protsendi ukrainlaste jaoks tähendab võit 1991. aasta piire

Kiievi rahvusvahelise sotsioloogia instituudi uuringu kohaselt usub 83,5 protsenti ukrainlastest, et Ukraina võit sõjas on võimalik alles siis kui vabastatud on kõik okupeeritud alad ehk on jõutud 1991. aasta piirideni. Ainult neli protsenti vastanutest toetaks kõikide okupeeritud alade tagasi saamist välja arvatud Krimmi poolsaar. Valimis oli 2004 inimest, keda küsitleti telefoni teel.

Lõuna-Korea annab Ukrainale finantsabi 520 miljardi woni eest

Lõuna-Korea on valmis toetama Ukrainat 520 miljardi woni eest, vahendas Reuters. Konverteerituna on see ligikaudu üle 360 miljoni euro. 130 miljardit woni on eraldatud Ukraina taas üles ehitamiseks ja 260 miljardit humanitaarabiks.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol teatas juulis, et riik on valmis saatma Ukrainale suures mahus sõjalist varustust, kuid president ei selgitanud tollal, et mida see sisuliselt tähendab.

Ukraina peastaap teatas edenemisest Novodanõlivka-Verbove suunal

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel saavutasid Ukraina relvajõud edu Novodanilivka-Verbove suunal Zaporižžja oblastis. Verbove asub hiljuti vabastatud Robotõnest ida suunas.

Peastaabi väitel on Ukraina väed kindlustanud end nendel uutel positsioonidel. Bahmuti suunal jätkavad Ukraina väed pealetungitegevusi linnast lõuna pool.

Vene väed tegid samas Ukraina peastaabi sõnul edutuid ründetegevusi Donetski oblastis Avdijivka ja Marijinka suunal. Samuti hoiavad Ukraina üksused kaitset Kupjanski, Lõmani ja Bahmuti suunal.

Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus viis inimest

Donetski oblasti sõjalise administratsiooni ülema Pavlo Kõrõlenko sõnul hukkus viimase ööpäevaga Venemaa rünnakutes viis inimest ning veel neli sai viga.

Reznikov: mobilisatsiooni tase jääb lähikuudel samaks

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et Ukraina ei suurenda lähikuudel tõenäoliselt relvajõududesse mobiliseerimise taset. Reznikov rõhutas, et Ukraina relvajõudude üksuseid rindel tuleb roteerida, kuid olukord sellega pole kriitiline, vahendas BBC venekeelne teenistus.

Ukraina ülemraada kaitsekomisjoni esimees Fjodor Venislavskõ arvas esmaspäeval Reznikovile sarnaselt, et praegu pole veel täidetud eeltingimused sõjateenistuskohuslaste arvu suurendamiseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et relvajõud palusid talt mobilisatsiooni määra suurendada.

Ukraina võimud on ärgitanud inimesi uuendama oma isiklikku infot territoriaalsetes värbamiskeskustes ning olema valmis liituma armeega.

Tarnavski: Tauria suunal kaotasid Vene väed 300 sõdurit

Ukraina Tauria grupi vägede ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavski teatas, et Venemaa kaotas viimase ööpäeva jooksul 293 sõdurit. Nendest 50 hukkus ja 243 sai haavata. Lisaks hävitati Tarnavski sõnul 50 ühikut Vene sõjatehnikat, sh üheksa suurtükisüsteemi. Lisaks sellele hävitati viis laskemoonaladu ning üks juhtimispunkt. Neid väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.

Tauria on ajalooline piirkond, mis hõlmas endas eri perioodidel Lõuna-Ukrainat kui ka Lõuna-Ukrainat ja Krimmi poolsaart.

Venemaa teatas droonirünnaku tõrjumisest Tula ja Belgorodi oblastis

Vene kaitseministeeriumi väitel tõrjuti teisipäeva hommikul Ukraina droonirünnak Tula oblastis. Väidetavalt hävitati droonid Vene õhutõrje poolt. Vene kaitseministeerium väitis varem, et öösel tulistas Vene õhutõrje Belgorodi oblastis alla Ukraina drooni. Neid väiteid pole võimalik sõltumatult kinnitada.

Ukraina evakueeris Kupjanskist rohkem kui 300 last

Harkivi oblasti kuberneri Oleh Sõniehubovi sõnul evakueerisid Ukraina võimud Harkivi oblasti Kupjanski rindelinnast rohkem kui 300 last. Ukraina võimud alustasid 9. augustil Kupjanski ja teiste rindeasulate sundevakuatsiooniga, vahendas The Kyiv Independent.

Zelenski lubas Ukraina kaitsetööstuselt paremaid tulemusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lubas oma õhtuses videopöördumises Ukraina rahvale, et riigi kaitsetööstus hakkab andma paremaid tulemusi ning tootmismahud maksimeeritakse.

Zelenski sõnul toimus ses osas hiljuti eraldi kohtumine Strateegilise ja tööstustoodanud ministeeriumiga, riikliku kaitsetööstuse ettevõttega Ukroboronprom ja teiste siseriiklike sõjatööstuse sektori juhtidega.

Zelenski sõnul arutatakse järgmisel laiema ringi kaitsevaldkonna kohtumisel ettevalmistusi talveks, fookusega julgeolekuküsimustel. Samuti on fookuses väljaõppeprogramm uute sõjalennukite tarbeks. Selle tarbeks tuleb valmis seada ka Ukraina taristu.

Briti luurehinnang: väeteenistus Venemaal on muutunud üha tulusamaks

Suurbritannia kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Venemaal teenistus relvajõududes muutunud rahaliselt üha kutsuvamaks. 2022. aasta 4. veebruaril märkis Vene president Vladimir Putin, et leitnant teenib Venemaal 81 200 rubla kuus. 2022. aasta oktoobris märkus Putin, et isegi mobiliseeritud reamehed teenivad 195 000 rubla kuus.

Mitmed Vene vägedes teenivad madalama auastmega sõdurid saavad iga kuu üle 200 000 rubla iga kuu, mis ületab Venemaa keskmist palka 2,7 korda. Keskmine palk Venemaal on ligiklaudu 72 000 rubla.

Brittide hinnangul motiveerib suur palk paljusid inimesi Vene relvajõududega liituma ning eriti tugevalt motiveerib see inimesi Venemaa vaesemates piirkondades. Sellest hoolimata ei saavuta Venemaa tõenäoliselt siiski oma värbamiseesmärke.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 29 August 2023

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/nSWXfviLbk

#StandWithUkraine pic.twitter.com/I7HUGt2OsV

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) August 29, 2023

ISW: Vene väed ei suuda sõdurite puudujäägi tõttu pealetungile minna

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ei suuda Vene väed jalaväelaste vähesuse tõttu pealetungioperatsioone läbi viia. Mõttekoja hinnangul raiskab Vene väejuhatus oma eliitvägesid Ukraina vastupealetungi peatamiseks.

Eliitväeosade sedasi rakendamine samas vähendab Venemaa võimet tulevikus pealetungile minna, sest neid samu üksuseid kasutati ka pealetungioperatsioonide käigus. Ukraina väed edenevad Zaporižžja oblasti lääneosas ja Bahmuti lähistel.

3/ The degradation of these forces will likely weaken Russia's ability to sustain complex defensive operations & almost certainly disrupt any Russian intent to resume offensive operations at scale, which have predominantly relied on relatively elite infantry that Russia now lacks

— ISW (@TheStudyofWar) August 29, 2023

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 530 sõdurit, 14 tanki ja 25 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 261840 (võrdlus eelmise päevaga + 530);

- tankid 4414 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 8579 (+17);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 316 (+0);

- suurtükisüsteemid 5450 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 733 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 500 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 4387 (+4);

- tiibraketid 1419 (+4);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 7909 (+43);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 820 (+11).

USA teatas 250 miljoni dollarisest sõjalise abi paketist Ukrainale

USA teatas teisipäeval uuest 250 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab tehnikat demineerimiseks ja takistuste kõrvaldamiseks.

Ukraina väed püüavad saavutada märkimisväärset edu suve algul käivitatud vastupealetungis, mis on põrkunud Venemaa hästi kindlustatud kaitseliinidele, sealhulgas miiniväljadele, kaevikutele ja tankitõketele. 

Abi "aitab Ukrainal vastu seista Venemaa käimasolevale agressioonisõjale lahinguväljal ja kaitsta oma rahvast," seisis Pentagoni avalduses.

Pakett sisaldab ka õhutõrjerakette, suurtükiväemoona, tankitõrjerakette ja enam kui kolme miljoni padrunit kergerelvade laskemoona.

USA on juhtinud Ukrainale rahvusvahelise toetuse andmist, luues kiiresti rahvusvahelise koalitsiooni Kiievi toetamiseks pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris ja koordineerides kümnete riikide abi.

Washington on võtnud kohustuse anda Kiievile kümneid miljardeid dollareid sõjalist abi alates Venemaa sissetungi algusest.

"Olen tänulik kõigile ameeriklastele, kongressile ja isiklikult president Joseph Bidenile... uue kaitsepaketi eest," postitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mikroblogis X, endise nimega Twitter.

"Vabadus vajab kaitset ja see kaitse on tugevnemas," lisas ta.