Võrklaeva sõnul oli ministrite seas nii neid, kes olid võimalike kärpekohtade otsimiseks teinud suve jooksul põhjalikku tööd kui ka neid, kes ei olnud.

Kokkuhoiukohtade plaanis teisipäeval kokkuleppele ei jõudnud. "Täna oli see aeg, kus me vaatasime valitsuse tasemel läbi, enne olime arutanud üks ühele kohtumistel. See arutelu oli viljakas, aga jätkub neljapäeval," rääkis ta.

"Oleme kokku leppinud selle, et kokkuhoiukohti otsime, meie eelarve on keerulises seisus, oleme kokku leppinud maksumuudatused, mis oleme ära teinud. Teiselt poolt peavad tulema ka riigil n-ö kokkuhoiukohad ja peame vaatama, mida saame teha efektiivsemalt ja säästlikumalt," ütles Võrklaev.

Küsimusele, kas ülesande täitmine või mittetäitmine jooksis mööda erakondlikke piire, vastas Võrklaev "nii ja naa".

"Ei tahaks neid asju avalikult lahkama hakata. Siis kui meil on valitsuskabinetis asjad kokku lepitud, on nad kokku lepitud ja saame rääkida detailidest," sõnas ta.

Ettepanekuid on nii kokkuhoiukohtade, lisatulude kui ka kinnisvara võõrandamise kohta.

"Kui paneme need numbrid kogumisse, ka need otsused, mis on juba tehtud, siis me tegelikult jõuame päris suurte numbriteni, võime rääkida kuni miljardist nelja-aastase perioodi peale. Küsimus on, kas saame olla kuskil veel tõhusamad," ütles rahandusminister.

Võrklaeva sõnul on riigi ülesanne pakkuda avalikke teenuseid ning endale peab aru andma, et suured kokkuhoiukohad saavad tulla teatud teenuste või toetuste arvelt, nagu perehüvitiste vähendamine suve algul.

"Kui ühiskonna ootus on ainult ametnike palgad üle vaadata või neid vähendada, siis seal tuleb ikkagi piir ette. Sinna kulub riigieelarvest suhteliselt väike summa, aga kui meie ees on väljakutse, mis majandusprognoos näitab, siis igal juhul saavad need olla pigem suured ja rasked otsused, mis mõjutavad ka inimeste elu või teenuseid," rääkis Võrklaev.