Euroopa valitsusametnike sõnul puudub G7 grupi riikidel ühtne arusaam Ukrainale mõeldud julgeolekutagatistest. Sellest hoolimata püüab USA valitsus eesotsas Bideni administratsiooniga ja Ukraina Euroopa riikidest liitlased panna paika pikaajalisi plaane Ukraina abistamiseks.

Need plaanid on mõeldud hoidmaks ära Venemaa sõjalist võitu Ukraina üle ning samuti peaksid need panema Kremlit mõistma, et lääneriikide toetus Ukrainale ei katke, kirjutas The Wall Street Journal.

G7 grupi riikide julgeolekutagatistele tuginedes on kahepoolsed julgeolekualased kõnelused Ukrainaga alustanud nii USA kui ka Suurbritannia. Lähinädalatel peaks seda alustama ka Prantsusmaa. Lisaks on veel 18 G7 grupi riikidesse mitte kuuluvat riiki lubanud toetada Ukrainat pikaajaliselt. Nende riikide hulka kuuluvad nii Madalmaad, Rootsi kui ka mitmed teised Euroopa riigid.

Lääneriikide valitsusametnikud püüavad leida viise sõlmimaks leppeid, mis tagaks lääneriikide toetuse ka siis kui nendes riikides vahetuvad valitsused. Euroopa riigid kardavad eelkõige Donald Trumpi võitu USA presidendivalimistel 2024. aastal. Trump on lubanud vähendada USA abi Ukrainale ning ta on praegu vabariiklaste esikandidaat presidendi ametikohale.

Võimalik Trumpi presidendiks saamine seab just Bideni administratsiooni keerulisse olukorda, kuna Trump loobus kergekäeliselt ka Barack Obama ametiajal sõlmitud välislepetest. Trump taandus nii Pariisi kliimaleppest kui ka Iraani tuumaleppest.

Samas ei suudaks Euroopa riigid ilma Ameerika Ühendriike kaasamata toetada piisavas mahus Ukrainat. USA valitsusametnikud pole veel selgelt välja öelnud, et millises vormis oleks USA julgeolekutagatis Ukrainale. Üks variant oleks ühiste kavatsuste memorandum (memorandum of understanding), mis ei oleks päris lepe ning see ei vajaks ka Kongressi heakskiitu.

Prantsusmaa valitsusametnikud on öelnud, et sõjalised julgeolekutagatised Ukrainale peaks kestma vähemalt neli aastat. Teiste Euroopa valitsusametnike hinnangul läheb vajalike plaanide kokkuleppimiseks vähemalt mitu kuud ning osad kahepoolsed kokkulepped Ukrainaga sõlmitakse alles järgmisel aastal. Samas puudub ühine arusaama, et kui detailsed peavad olema tagatised Ukrainale ning millised peaksid olema tulevikus Ukraina relvajõud ja millised on selle vajadused.

Mitmed lääneriigi valitsusametnikud on tunnistanud, et ilma tõsiseltvõetavate toetuspakettideta ei ole võimalik heidutada Venemaad sõda jätkamast. Analüütikud ja mõned valitsusametnikud on lisaks väitnud, et tagatised töötaksid paremini kui USA ja teised riigid suudaksid lubada relvastust Ukraina julgeoleku tagamiseks pikas plaanis.