Saaremaal üleriigilises noorkotkaste ja kodutütarde laagris seekord metsas ei mütata ja võistlusi ei korraldata, pigem räägitakse noorteorganisatsioonide asju selgeks ja selgemaks nii alt ülesse kui ülevalt alla, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Välivormi võiks natukene muuta, sest talvel, kui paned selle fliisi ja jope selga, siis sul on ikkagi külm. Jopel võiks olla kasvõi mingi lisavooder sees või me võiksime saada kaasa ka sooja pesu, nagu noorkotkad saavad," ütles Sakala maleva kodutütar Aleksandra Kena.

See oli ainult üks näide, mille kodutütar Aleksandra Kena välja tõi, kuidas organisatsiooni kuulumist saaks veelgi paremaks muuta. Ja juhid omakorda kinnitavad, et noorte ettepanekuid ja ka konkreetselt seda, võetakse tõsiselt.

Kodutütarde peavanem Ave Proos ütles, et kodutütred soovivad saada head väljaõpet. "Nad tahavad riigikaitsesse panustada. Ja kui see väljaõppe pool on kuskil jäänud soiku, siis see ei jää tänapäeval noortel enam märkamata," sõnas Proos.

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm ütles, et noorkotkad on seadnud sihiks, et igasse maakonda peab tekkima noortekogu. "Noortekogu koondabki noorte arvamuse ja toob need juhtideni, kes need oma plaanidesse juurde panevad," rääkis Tamm.

Kes noortest on kodutütarde ja noorkotkaste põhimõtted ja tegevused omaks võtnud, need ka naudivad oma liikmelisust.

Harju maleva noorkotkas Rasmus Karro ütles, et käis tänavu noorkotkaste kõige tähtsamal võistlusel - Mini Ernal, mis toimub igal aastal. "See on raske, aga see ongi just lahe, et saad ennast proovile panna füüsiliselt, vaimselt ja siis saad oma teadmisi kontrollida ja saad õppida, et mida pead veel õppima," lausus Karro.

Kui kaitseliidu ja naiskodukaitsjate liikmete arv tegi hüppelise kasvu pärast sõja puhkemist, siis sama tendents on olnud ka noorteorganisatsioonides.

"Nii nagu Kaitseliit kasvas tervikuna enam kui 4000 liiget, siis ka meie kodutütardega koos kasvasime peaaegu 200 liiget, mis tegelikult on meie suurust arvestades üsna märkimisväärne," ütles Silver Tamm.