"Arvestades, kui palju ülesandeid juurde on tulnud ja milline on meie julgeoleku ja siseturvalisuse olukord, siis minul siseministrina on praegu ülesanne need kärped hoopis ära jätta. See on sotsiaaldemokraatide ja siseministri isiklik seisukoht. Me ei saa seda riiki lihtsalt täiesti ära kärpida," ütles Läänemets "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Läänemets leiab, et õhukese riigi aeg on otsas. "Me peame aru saama, et ei ole võimalik avalikke teenuseid paremaks teha ja samas riigi kulusid kokku tõmmata, see murdepunkt on käes," sõnas Läänemets.

Sotsiaalkaitseminister loobuks tagasipöördujate toetusest

Seda, et kärpekohti on raske leida, tunnistasid ka mitmed teised. Ent nemad neid leidsid. Sotsiaalministeerium kärbib eelkõige personali ja valitsemiskulude arvelt. Näiteks käib ulatuslik koondamine sotsiaalkindlustusametis.

"Lisaks sellele, mida me ametkonnas oleme kokku suutnud hoida, on ju ka üks seaduseelnõu kooskõlastusringil, mis lihtsustab sotsiaalkindlustusameti menetlustoiminguid, ja need on alati seotud ressursiga. Meil on ka mõned sellised otsetoetused, millest on mõistlik loobuda. Tagasipöördujate toetusest väljumine. Need on need asjad, mida me saame kokku hoida. Ma ei hakka neid summasid avaldama, sest esiteks on 8. septembrini veel ettepanekute ja täiendavate kärpekohtade otsimise aeg. Neid summasid öelda oleks praegu natukene ennatlik," rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE).

Välisminister: ühtki saatkonda ei suleta

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et välisministeeriumist kokkuhoiukohti leida lihtne ei ole.

"Meie eelarve on pisut üle 100 miljoni euro. Samal ajal kui riigieelarve on üle 15 miljardi euro. Aga me saame oma solidaarsuskärpe otsustega hakkama. Ühte ma võin öelda. Ma ei pane kinni ühtki meie suursaatkonda, sest Eesti esindatus üle maailma on väikese riigi kohta niigi suhteliselt väike, aga me teeme oma tööd hästi. Ma võtan kokku majandamiskuludest, ma võtan kokku personalikuludest, ma võtan kokku n-ö selle süsteemi igapäevase jooksutamise pealt ehk bürokraatia poole pealt," rääkis Tsahkna.

Rahandusminister Mart Võrklaev käis välja ka ettepaneku külmutada ministrite ja teiste kõrgemate riigiteenistujate palgad. Tsahkna leiab, et see on ainuõige, ehkki see annaks kokkuhoidu vaid 50-60 miljonit eurot, ent oleks sõnumina märgiline.

"Meie eelarvedefitsiit on sisuliselt kaks miljardit eurot. Avaliku sektori palgaralli peab peatuma. Põhimõtteliselt palgafondid tuleb külmutada, peab tabama ka kõrgemaid riigiametnikke. Valitsus kindlasti ei saa midagi ette võtta riigikoguliikmete palkadega, samamoodi me ei saa ette öelda, mis on presidendi palk. Aga tegelikult alates ministritest sealt alla tulevad kõik kõrgemad riigiametnikud peaksid minu arvates arvestama sellega, et palgatõusud ei ole iseenesestmõistetavad," sõnas Tsahkna.

Kuigi koalitsioonileppega võtsid valitsuse moodustanud erakonnad endale ülesandeks kärpida riigiaparaati ja teha riigieelarvele põhjalik revisjon, ei ole kõik ministrid rahandusministrile oma haldusala kärpeplaane esitanud.

Kes ja kui palju ning mille arvelt kärbiks, on aga rahandusministeeriumi ametnike poolt "asutusesisese kasutamise" templiga avalikkusele kättesaamatuks tehtud.