Ametniku peas sündinud ja valitsuse pressikonverentsil rahandusministri poolt välja öeldud ettepanek Koidula piiripunkti sulgemiseks kokkuhoiu eesmärgil ei arvestada piirkondlike oludega. Kohalike inimeste hädapärane liikumine üle Eesti-Vene piiri oleks raskendatud, samas kui toetaksime Läti-Venemaa suunalist kaubaliiklust.

Ilmselt ei vaadanud selle idee peale esimest korda tulnud ametnik kaarti – teistmoodi ei saaks ju Luhamaa piiripunkti eelistamist Koidula piiripunktile hinnata. Võib-olla võrdles keegi autode hulga ja kulude tabelit ja tegi matemaatilise tehte. Tabelis võis Luhamaa piiripunkti ületavate sõidukite arv olla mõnevõrra suurem ning Koidula piiripunkti iga ülesõit sellevõrra kallim. Mis seal siis ikka: suurepärane koht kokkuhoiuks.

Minagi olen seisukohal, et valitsuse plaan peaks olema viia ülepiiriline liiklus Venemaaga miinimumini ning jätta ainult hädavajalik. Näiteks Eesti kodanike liikumine tööle, omaste haudadele või lähedase hooldamiseks, samuti teiste eraisikute humanitaarkaalutlustel sõidud üle Eesti ja Venemaa piiri. Me ei suuda ette näha kõiki erakorralisi eraelulisi olukordi ja mingi abi pakkumise võimalus inimlikel kaalutlustel peaks olema säilinud.

Kui soov on kulude optimeerimise eesmärgil ja piiriliikluse vähendamiseks kahest Kagu-Eesti piiripunktist üks sulgeda, siis ei saa see olla Koidula piiripunkt. Ministeeriumide kabinettidest idanenud ettepaneku kohaselt tuleks Koidula piiripunkti sulgemisel suunata sõidukite ja kaupade liiklus Luhamaale. Seega ülepiirilise kaubanduse lõpetamisest selles ettepanekus juttu pole.

Pea pooled Koidula piiripunktis piiri ületavatest inimestest on Eesti kodanikud, seejärel tulevad Venemaa ja teiste riikide kodanikud. Seega käib üle Koidula piiripukti lõviosa Eesti kodanike ülepiirilisest liiklusest.

Luhamaal on Eesti kodanike osakaal kordades väiksem, mis tähendab, et seal ületavad piiri enamasti teiste riikide kodanikud. Kui vaadata kaarti, siis näeme kohe, et Luhamaa piiripunkt asub Riia-Pihkva maanteel ja toimib loogiliselt suuresti Läti-Venemaa suunalise liikluse jaoks. Sellest tulenevalt on piiriületuste poolest tegu sisuliselt Läti-Vene piiripunktiga, mis küll asub Eesti Vabariigi territooriumil ja mida teenindavad Eesti piirivalvurid ja tolliametnikud.

Luhamaa piiripunkti ümbruses pole tiheasustust ega selle ümber kujunenud ühistranspordivõrgustikku, mis kuidagi toetaks Eesti inimeste liiklemist sealtkaudu ja annaks selleks põhjuse. Kuna Koidula piiripunkt asub täpselt ühelt poolt Petseri linna ja teiselt poolt Koidula raudteejaama ning Värska vahel, siis liikluse sulgemine tähendaks seal kohalikele inimestele kuni paaritunnist ringi sõiduautoga.

Petseris elavad Eesti kodanikud käivad tööl kohalikes ettevõtetes, näiteks Värskas. Ja see võimalus on pakkunud leevendust piirkondlikule tööjõupuudusele. Meil pole ühtegi põhjust hakata Eesti Vabariigi kodanike liiklemist takistama või muutma seda ebamugavamaks.

Kui kaubaliiklus suunatakse lihtsalt ümber, siis Koidula piiripunkti juhi Peter Marani hinnangul tooksid suuremad liiklusmahud tõenäoliselt vajaduse täiendavateks investeeringuteks Luhamaa piiripunkti, et seda laiendada. Selle sammuga toetaks Eesti sisuliselt Läti-Vene kaubavahetust, mitte ei piiraks Venemaa suunalise ettevõtlust.

Meie ühiskonnas käimasolevate arutelude pinnalt oleks tegu kummalise sammuga, kui Venemaa-suunalise kaubaliikluse piiramise asemel hakkaksime praegu, sõja ajal, seda hoopis edendama.

Kui teeme piiripunktide jätkamise osas vastupidise valiku, siis Eesti inimeste jaoks jääb kõik samaks, aga lätlaste jaoks muutub olukord kahtlemata ebamugavamaks. Sellisel juhul liigub osa Läti-Venemaa suunalisest liiklusest teistesse Läti piiripunktidesse ning suurendab seal järjekordi.

Eesti valitsus ei saa mingil juhul lubada, et hakkame panustama paremasse läbipääsu Läti ja Venemaa vahelise kaubavahetuse edendamiseks ja oma kohalikku rahvast nuhtleme liikumise takistamisega.