Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma
Esmaspäeval parlamendierakondade esimeestega kohtunud President Alar Karis ütles, et tema oleks eelistanud peaminister Kaja Kallase tagasi astumist kriisi alguses.
President Karis kohtus esmaspäeval sügisistungjärgu eel Kadriorus kõigi parlamendierakonna juhtidega. Kohtumistel tuli teemaks ka Kaja Kallase abikaasa Venemaa suunalise äritegevuse juhtum ja peaministri selgitused.
"Minu isiklik eelistus olnuks, et valitsusjuht astunuks teda kriisi fookusesse tõstnud sündmustejada alguses tagasi. See olnuks teda ennast, tema lähedasi, valitsuse töövõimet ja Eesti sõnumite usutavust säästnud otsus. Kuid igaüks teeb niisuguses olukorras oma valikud ise, hinnates ise moraalse probleemi tõsidust," ütles Karis.
President viitab ka selle nädala kolmapäeval ETV saates "Pealtnägija" eetrisse jõudvas intervjuus, et Kallas peaks tagasi astuma.
"See on kahetsusväärne juhtum, arusaadavalt. Ma ei taha panna ennast peaministri nahka, aga kui mina oleksin peaminister, tõenäoliselt oleksin reageerinud kiiremini ja teinud selge otsuse," ütles Karis saatele, lisades, et kuigi probleem ei oleks sellega ära kadunud, ei oleks see eskaleerunud tasemele, kus presidendil tuleb oma välismaa kolleegidega kohtudes sellest teemast rääkida.
"Minu soovitus peaministrile on – ta selle otsuse teeb ise – ja võib-olla mina soovitaksin, tõsi, tulla Kadriorgu hakatuseks. Kas nüüd paberiga või ilma paberita, aga sel teemal rääkima," sõnas Karis.
"See on tema otsus, aga kui mina oleksin tema asemel, ma oleksin selle sammu teinud juba tükk aega tagasi," lisas ta.
Esmaspäevaste kohtumiste järel sõnas Karis, et riigikogu töö ei saa obstruktusiooni tõttu seisma jääda. "Meie seadusandja töövõime on kõigi parlamenti valitud erakondade vastutus, olgu nad praegu koalitsioonis või opositsioonis," ütles Karis.
Presidendi sõnul on lihtne näpuga näidata, kes on kevadises obstruktsioonis süüdi, kuid nüüd on vaja leida lahendused. "Sisepoliitika käsipidur tuleb üles leida ja see lahti lasta. Riigikogu peab töötama," ütles Karis.
Karise sõnul püüdsid kõik parlamendierakondade esimehed sõnastada võimalikku väljapääsu, kuidas taastada riigikogu normaalne töö seaduseelnõude menetlemisel, kuigi opositsiooni- ja koalitsioonierakondade vaade on erinev.
Opositsiooni ja koalitsiooni ühisosa näib raske leida, märkis president. Koalitsioon soovib kevadise obstruktsiooni ajal esitatud eelnõude ja arupärimiste tagasivõtmist, opositsioon mõnest seaduseelnõust loobumist või nende sõnastuse muutmist.
"Aga samuti on tähtis, et järgmine riigieelarve näitaks, kuidas koalitsioon tahab lahendada mitmed olulised teemad, olgu siis tegu laiapindse riigikaitsega, mille osad on ka sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse, Eesti majanduse konkurentsivõimega või üleminekuga eestikeelsele haridusele," ütles president.
ERR pöördus kommentaariks ka valitsuse kommunikatsioonibüroo poole.
Toimetaja: Barbara Oja, Merili Nael, Taavi Eilat