18. septembril hakkab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) võtma vastu taotlusi väikeelamute kütteseadmete uuendamiseks. Toetust saab kuni 10 000 eurot elamu kohta ja toetuse määr jääb 50–70 protsendi vahemikku sõltuvalt elamu asukohast.

Toetust ei maksta aga selle järgi, kellel seda rahaliselt kõige enam vaja läheks – seda saavad ainult üksikelamus, ridaelamus, kaksikelamus või kahe korteriga elamus elavad inimesed ehk need, kellelt võiks pigem eeldada just paremaid rahalisi võimalusi. Korterid, mis asuvad kolme ja enama korteritega majas, toetusele ei kvalifitseeru.

Lisaks on paika pandud ka piirkonnad, kus toetust saab taotleda. Näiteks Tallinnas on seda võimalik teha Pirita, Nõmme, Kesklinna, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Haabersti elanikel.

Selle nädala alguses saatis MTÜ Kadrioru Selts EISA-le ja kliimaministeeriumile ettepaneku toetuse tingimusi nii muuta, et seda saaksid taotleda ka kolme ja enama korteriga elamud.

Selts märkis, et toetuse eesmärk on määruse kohaselt parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, aga niisuguse asustusega paikades on enamasti suuremad majad.

"Eelpooltoodud kitsendus kohtleb taotlejaid põhjendamatult ebavõrdselt ega ole kooskõlas toetuse eesmärkidega, milleks on energiasääst, parem elukeskkond ja ohutus. Piirang ei muuda toetuste kasutamist tõhusamaks ega edenda kuidagi energiatõhusust, ei vähenda kasvuhoonegaaside heitekogust ega paranda tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti," tõi selts oma kirjas välja.

Lisaks viitas selts, et ka keskkonnauuringute keskuse koostatud uuringu kohaselt asuvad Eesti probleemsed kohtküttepiirkonnad, kus oleks vaja elamutes küttekolle välja vahetada, linnaosades, kus on rohkem kortermaju.

"Näiteks on väga suur peenosakeste keskmine kontsentratsioon Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Kesklinnas. Just tiheasustuspiirkonna kortermajades kütteseadme uuendamisel või väljavahetamisel on kõige suurem mõju õhukvaliteedile ning seeläbi paraneb rohkemate inimeste elukeskkond ja üldine elukvaliteet. Samuti tagab kortermajades kohtkütte süsteemide vahetamine või uuendamine suurema hulga inimeste tuleohutuse," tõi Kadrioru selts välja.

Seltsi ettepaneku kohaselt võiks lisaks toetuse laiendamisele rohkem kui kahe korteriga elamutele muuta ka piirsummasid, nii et need kehtiksid ühe korteri või küttekolde, mitte elamu kohta.

Kliimaministeerium aga kriitikaga ei nõustu. Ministeeriumi välisõhuosakonna peaspetsialisti Romario Siimer ütles ERR-ile, et peaeesmärk on saavutada väheste vahenditega võimalikult suur mõju välisõhu kvaliteedile tiheasustatud elamupiirkondades.

"Selleks valisime toetavateks objektideks ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Välja valitud elamud üldjuhul tarbivad kõige rohkem energiat ning seega on suurimad linnaõhu saastajad," põhjendas ta.

Siimer lisas, et kolme või enama korteriga elamu saab toetust taotleda korteriühistute taotlusvoorudest.

Toetuse abil võib soetada ja paigaldada õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelletikatla või halupuidukatla, samuti võib liituda kaugküttevõrguga. Kui ehitada uus ahi, saab vajadusel toetust kasutada ka uue korstnasüsteemi ehituseks või olemasoleva renoveerimiseks. Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade paigaldamiseks aga toetust ei saa, sest neil pole soojussalvestuse võimalust.

Vana ahi tuleb maha lammutada või kujunduselemendiks muuta

Kütteseadme toetuse nõuded näevad ette, et kui see on antud õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla ja sellega seotud korstnasüsteemi soetamiseks, tuleb olemasolev ahi või muu tahkel kütusel põhinev kütteseade eemaldada. Seejuures tuleb esitada ahju lammutamist tõendavad fotod.

Samas pole Eesti tingimustes mitmepäevased elektrikatkestused sugugi tavatud ning ka päästeameti möödunud aastal koostatud juhistes kriisiolukordadeks on kirjas soovitus, et kodus võiks olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, mida saab siseruumides ohutult kasutada, näiteks kamin, puuküttega ahi või pliit.

Määrus teeb erandi siiski vaid muinsuskaitsepiirangutele, mille puhul võib vana ahju alles jätta ning samuti võib ahju säilitada sisekujunduselemendina, kui korstnasüsteem eemaldada ja korstnaava kinni müürida. Niisugune säte tekkis määrusesse muinsuskaitseameti ettepanekul, kes muretses, et lausaline lammutamise nõue hävitaks kultuuriväärtusi.

Kliimaministeeriumi esindaja rõhutas, et nad ei sunni inimesi ahjusid välja lõhkuma.

"Taotleja saab ise valida, kas ehitab olemasoleva ahju kehtivatele normidele vastavaks või lammutab ahju välja. Selline tingimus kohaldub kõigile majadele," lausus Siimer. "Toetuse objektiks olevatel elamutel on tihti olemas ka puuküttel toimiv pliit, kamin, saun."

Siimer ütles, et toetust ei maksta välja enne, kui tõend vana ahju eemaldamise kohta on esitatud ja üldjuhul tehakse need toimingud sünkroonselt.

Eelnõu kooskõlastusringi kaasatute hulgast päästeametit ei leia, kuid Siimeri kinnitusel esitas päästeamet oma muudatusettepanekud siseministeeriumi kaudu.

Vaesus pole toetuse saamiseks argument

Siseministeerium tegi eelnõusse muu hulgas ettepaneku, et toetusraha eest võiks ehitada ka pliite, võttes arvesse Eesti riigi elanikkonnakaitses tõstatatud kitsaskohti ja Saaremaal talvetormist tingitud elektrikatkestusest tekkinud kriisi.

"Pliit on kasutatav nii ruumi kütmiseks kui ka toidu valmistamiseks ja see mängib eriti olulist rolli elektrikatkestuste ja suuremate kriiside puhul. Pliidi võib ehitada koos soemüüriga või ilma ja see võib olla väiksemate eluhoonete puhul mõistlikum variant kui vaid ühte funktsiooni täitev ahi," põhjendas siseministeerium.

Kliimaministeerium ei võtnud ettepanekut arvesse, märkides, et üldjuhul ei kasutata pliiti esmase kütteseadmena ja pliidi jaoks vajaminev energiahulk on võrreldes lokaal- ja kohtkütte jaoks vajamineva energiahulgaga märksa väiksem.

"Seetõttu on lokaal- ja kohtkütteseadmete heited suuremad ja seda eriti kütteperioodidel tiheasustatud piirkondades," märkis ministeerium. "Selle meetme eesmärk on parandada õhukvaliteeti võimalikult efektiivselt. Lisaks on EISA-l väikeelamute rekonstrueerimistoetus ja lasterikaste perede kodutoetus, mille kaudu on abivajajatel võimalik pliitidele toetust küsida."

Sotsiaalministeerium soovis, et toetuste jagamisel võetaks arvesse ka inimeste elatustaset. Selleks tuleks toetuse määr kaheks jagada, nii et esimest rakendataks neile, kes ei ole suhtelises vaesuses, aga lisaks loodaks eraldi üldine kuni 90-protsendiline toetuse määr vähekindlustatud taotlejaile, et tagada neilegi võrdsed võimalused.

Ka selle ettepaneku lükkas kliimaministeerium tagasi, märkides, et selle meetme eesmärk on parandada välisõhu kvaliteeti ja jõuda võimalikult paljude vananenud kütteseadmeteni, ilma et hakataks eristama kindlustatud ja vähekindlustatud taotlejaid.

Rahandusministeerium juhtis tähelepanu sellele, et elukeskkonna rahulolu küsimustes on välisõhu kvaliteediga kõige vähem rahul Maardu linna, Lüganuse valla, Kohtla-Järve linna ja Jõelähtme valla elanikud ning seda näitajat võiks samuti arvesse võtta. Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole aga neis valdades õhukvaliteedi probleemid seotud küttega, vaid seal tegutsevate ettevõtetega ja seetõttu ettepanekut ei arvestatud.

Meetme mõju õhukvaliteedile alles selgub

Kütteseadme uuendamise toetusega loodetakse saavutada puhtamat õhku tiheasustuspiirkondades, kuid toetuse mõju kohta leiab määrusest lause, et meetme täpsemat mõju keskkonnale on raske hinnata, sest hetkel pole teada, millistele küttesüsteemidele üle minnakse.

Siimer vastas küsimusele, kuidas on sellisel juhul meetme loodetav mõju paika pandud, et igasugune määrusele vastav küttesüsteemi uuendamine toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. Kahe aasta eest kaardistas keskkonnauuringute keskus kohtküttepiirkondi ja kütteseadmeid ning need, kes nüüd toetust saavad, peavad pärast uuendusi ka ehitusregistris infot täiendama.

"Meetme perioodi lõppedes teeme samasuguse analüüsi ja saame teada, kui palju on meede on panustanud kohaliku õhukvaliteedi parendamisse," ütles ta.

Toetusmeetme eelarve on 18,5 miljonit eurot ja seda saavad taotleda väikeelamud, mis asuvad Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel, Pärnus, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Jõgeval, Põltsamaal, Valgas, Otepääl või Tõrvas. Tallinnas kvalifitseeruvad linnaosadest Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn ja Haabersti.