Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõud Marek Rannala sõnul on Pronksi ja Jõe tänava projektis jäetud kasutamata võimalus tänavaruumi muuta.

"Ma vaatasin neid tänavaid eeskätt EKA-s antava tänavastuudio kontekstis, kus tudengid peavadki sedasama tööd tegema ehk et nad võtavad mingisuguse tänava ette, neil on lähteülesanne ja nad peavad sellest kujundama uue tänava. Antud juhul ma arvan minimaalsete hinnetega saaks siit läbi, kui vaadata olemasolevat ja vana seisukorda. Leia kümme erinevust on nende pildipaaride märksõnad," rääkis Rannala.

Kuigi uute tänavate maksimaalne lubatud sõidukiirus saab olema 40 kilomeetrit tunnis heidetakse siin ette autoteede maksimaalset laiust, mis meelitab juhte kiirust ületama. Samal ajal on rattateed minimaalse laiusega.

"Selliseid projekte teistes Põhjamaade linnades enam ei lasta teha sellepärast, et siin sõiduradade laius, mitte arv, vaid laius on liiga lai ning on ette nähtud kiirusele 60 kilomeetrit tunnis. See on see, mis tekitab siin rohkem saastet ja rohkem müra ning hoolimata visuaalsest ilmest, tähendab et see on ikkagi automagistraal," sõnas linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere (Tallinna linnavolikogu ja riigikogu liige, Reformierakond).

Abilinnapea Vladimir Svet (Keskerakond) ei nõustu kriitikaga, et uued tänavad muutuvad väga vähe. Ta toob esile uued rattateed, ühistranspordi peatused ning lisandub umbes kaks korda rohkem haljastust ning rohkem ülekäiguradasid.

"On olemas ka rida muutusi, mis on olnud tõenäoliselt ka kõige mastaapsemad nende tänavate puhul, mida silm ei näe, mis on toimunud maa all. On tekkinud kaugjahutustrassid, uus kaugküte, vesi, kanalisatsioon ja lahkvoolne kanalisatsioon," sõnas Svet.

Rannala nendib, et tänavate planeerimisel on Eestis juurdunud pikad traditsioonid, millest tulevikus loodetavasti loobutakse.

"Miski ei kohusta linna teistmoodi tänavaid tegema. Meie tänane linnatänavate standard või ükski seadus ei ütle, et midagi peaks teistmoodi tegema. Selles osas ma väga ootan kliimaseadust, millega on võimalik selliseid kohustusi tekitada. Et enam ei saaks sellisel hulgal mitteimenduvat ja soojasaari tekitavat pinda maha panna rohepealinna aastal," sõnas Rannala.

Ka linnavalitsus ei ole projektiga lõpuni rahul.

"Kas meie arvates on see nüüd ideaalne tänav? Ma arvan, et kui me projekteeriks seda aastal 2023, oleks seda projekteerinud kuidagi teistmoodi," nentis Svet.