"Oleme praegu olukorras, kus digihiiud mängivad väga tähtsat rolli Euroopa majanduses ja tarbijate käitumises. Juba mõnda aega on kostnud hääli, et see, kuidas nad toimivad vaba konkurentsi turul, puudutab teiste ettevõtete ligipääsu digiteenustele, ja seal on probleeme. Seega võeti ette ettevõtted, mis on tõeliselt suured, neil on kõigil vähemalt 45 miljonit kasutajat Euroopa Liidus, neil on ka üle 10 000 ärikasutaja ja tuntav majanduskäive," sõnas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela saates "Uudis+".

Loonela selgitas, et digihiidudele kohandati reeglid, mis sunnivad neid arvestama Euroopa konkurentsi- ja muude tarbijakaitsereeglitega, mida nad seni pole teinud nii palju, kui Euroopa ettevõtted ja tarbijad seda neilt ootaks.

"Kõik Euroopa ettevõtted on taas oma andmete omanikud, nad saavad neid liigutada ühelt platvormilt teise, neil on ausam mänguväljak. Kui sul on hea toode või teenus, mida sa müüd, siis seda ei lükata enam kõrvale" lisas Loonela.

Eestis puudutab digiturgude määruse sisse seadmine näiteks digisisu pakkuvaid suuri meediaettevõtteid, nagu Ekspress Grupp.

"DMA n-ö vastu võtmine on kindlasti tervitatav, kuid küsimus on kindlasti selle jõustamises ja ka järelevalves. Kindlasti tuleb kohtuvaidlusi teemal, kus pääsuvalitsejad teevad tõenäoliselt kõik, et pääseda sellest nimekirjast," ütles Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu.

Tema sõnul mõjutavad meediaorganisatsioone enim reklaamiteenused ning sisu edastamine ja positsioneerimine. "Tulevikus oleks piiratud andmete edasi andmine ärilistel eesmärkidel kolmandale osapoolele ilma, et selleks oleks eraldi kasutaja nõusolekut küsitud. Täna, kui seda isegi küsitakse, siis on see tingimuslik, et saada kasutada teenuseid. DMA peaks raskendama digihiidudel andmete üle valitsemise mudelit," lausus Rüütsalu.

Rüütsalu märkis ka, et lisaks toob DMA otsingumootorite algoritmide läbipaistvuse, mis kindlasti mõjutab ühiskonda, kus täna ei tea keegi, mis alusel infot ja millises järjekorras kasutajale edastatakse.

"Suured platvormid, millel on pea monopoolne seisund võivad täna kehtestada reegleid, mis kaitsevad nende ärimudelit ja õõnestavad kõikvõimalikku konkurentsi, et uued tooted ja teenused ei saaks turule tulla. Tulevikus võiks see siis ideaalis olla oluliselt lihtsam, kus pääsuvalitsejad ei oma ainuõigust otsustamaks, kes ja mis alusel saab eetrit või koostööd. Lisaks karmid hinnamudelid - ja karmid reeglid -, mis täna ei anna palju võimalust väiksematele teenustele, kuna valikut justkui polegi," lausus Rüütsalu.

Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval nende kuue digiplatvorme pakkuva tehnoloogiaettevõtte nimed, millele kehtestab nende suuruse ja mõjukuse tõttu rangemad tegutsemisnõuded. Digiturgude määruse (Digital Markets Act (DMA)) alusel tunnistati pääsuvalitsejateks (inglise keeles gatekeepers) Alphabet, Amazon, Apple, ByteDance, Meta ja Microsoft.

Väljaanne Politico tõdes, et Euroopa Liidu konkurentsivõimudel on aastaid olnud raskusi olemasolevate reeglite abil selliste ettevõtete nagu Microsoft või Google turgu valitseva seisundi ohjeldamisega. DMA tähistab uut ja jõulist katset edendada ausat mängu internetis, lisas leht.