SEB plaanib hakata maksma intressi ka nõudmiseni hoiustele
SEB pank hakkab lähitulevikus maksma intressi ka nõudmiseni hoiustele. Teised Eestis tegutsevad suuremad pangad sellist muutust esialgu ei plaani, püüdes suunata hoiustajaid kasutama tähtajalisi hoiuseid ja uuemaid jooksvale hoiusele sarnaseid tootepakette.
SEB pank lubab hakata maksma intressi ka nõudmiseni hoiustele, mis moodustavad umbes 70 protsenti kõigist pangas olevatest eraisikute hoiustest.
"SEB hakkab maksma kõikidele eraklientidele nõudmiseni hoiusele ka intressi, aga kuna see nõuab klientide etteteavitamist, siis me tuleme lähipäevil välja täpsemate tingimustega," ütles Ütles SEB panga juhatuse liige Ainar Leppänen.
Kui suur intress olema saab, pank esialgu ei avalda. "Nõudmiseni hoiuste intress on madalam kui tähtajalisele hoiustele. Eesti lähiriikides, kus jooksvale hoiusele intressi makstaks, on see tavaliselt 0,25 protsenti või veidi rohkem," ütles Leppänen.
Leppänen kutsub kliente kasutama rohkem kogumishoiust, mille tingimused on lähedased jooksvale hoiusele, kuid millele makstakse 1,8 protsenti intressi.
Swedbank lähiajal nõudmiseni hoiuste intressi muuta ei plaani, kuid pakub sarnast kogumishoiust intressiga 1,75 protsenti.
"Meie eesmärk on aidata inimesed säästma ja sellest tulenevalt ka tootepakkumine on modernsem ja inimene teeks ka käitumise ja tõstaks selle arvelduskontol oleva raha kõrvalkontole, milleks on Rahakoguja, mida sa saad teha lihtsalt kasutades internetipanka ilma kuludeta edasi-tagasi tõstes. Me premeerime rohkem käitumist läbi intressi rahakogujale," sõnas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Sisuliselt sarnase vastuse andsid ka LHV ja Coop Pank. Eesti Pank osutas täna, et kommertspankade kasumite kasv ei tulene mitte niivõrd kõrgest euriborist kui väikesest intressikulust ning kutsus panku üles maksma intressi ka nõudmiseni hoiustele.
"Pankade poolt makstav intressikulu on suhteliselt väike. Pangad tõesti ei ole ka varasemalt maksnud nõudmiseni hoiustel intresse, kuid täna nad rahastavad suures osas laenu tegemist nõudmiseni hoiusega. Küsimus on see, et kui nende roll finantsvahenduses säästude kogumisel, kas peaks olema suurem see intressimakse kui täna on," ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
Tõrs märkis, et kui varasemalt oli tähtajaliste hoiuste osakaal pankade bilansis sama suur kui nõudmiseni hoiuste oma, siis täna on see kaks korda väiksem.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"