Eesti Posti kahjumiprognoos aastateks 2021–2025 on ligi 17 miljonit eurot. Selle ennetamiseks olnuks vaja universaalse postiteenuse hindu jooksvalt tõsta, ent Jüri Ratase (KE) juhitud valitsuste vastutavad ministrid jätsid selle nii 2017. kui ka 2019. aastal vaatamata konkurentsiameti ettepanekule tegemata.

"Kui nüüd mõni minister või ka valitsus peaks mingi hinna kehtestama, ega see nende jaoks ju ka poliitiliselt on mõnikord tundlik. Et vältida selliseid asju, siis ongi mõttekas, et ta oleks järjepidevalt, sarnaselt teiste reguleeritavate valdkondadega konkurentsiameti regulatsiooni all," ütles konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu.

Selle tagajärjeks on olnud kaks hüppelist hinnatõusu viimase kolme aasta jooksul.

"Tänane hinnaregulatsioon on selline, et reguleerib seda lihtsalt minister oma käskkirjaga. Me tegelikult ootame, nii nagu konkurentsiametki, et seal all on tugev metodoloogia, mida kontrollib konkurentsiamet," ütles Eesti Posti juht Mart Mägi.

Küll aga puudub osalistel veel visioon, kuidas täpsemalt postiseadust muutma peaks. Ka see on poliitiline otsus. Konkurentsiamet leiab, et alustama peaks teenuse standardite kokkuleppimisest ehk milline postiteenus tuleks tagada.

"Me ei ole kinni enam selles vanas, et kindlasti igal pool peab olema postkontor. Võib-olla tuleks hoopis vaadata niimoodi, et igaühel peab teenus olema kättesaadav, ja võib-olla peabki tulevikus olema nii, et postiljon tulebki koju. Eriti hajaasustusega piirkondades. Ja müüb ka margi ja võtab ka paki vastu ja annab paki üle ja mis iganes," rääkis Kasepalu.

Eesti Post soovib, et hinnaregulatsioon käiks kulupõhiselt ehk et kirja- ja pakisaatjad maksaksid teenuse eest tegelikku hinda. Kuna tänavu kevadel toimus suurem hinnahüpe ära, siis väga kõrget hinnatõusu see muutus enam kaasa tuua ei tohiks.

"Hinnad on jõudnud tegelikult väga lähedale kulupõhisusele juba täna. Aga kindlasti, kui regulatsioon muutub – tulevikus regulatsiooni muutmiseks läheb kindlasti aasta kuni kaks –, siis on muidugi kulupõhisuselt lähtuvalt ka väike hinnatõus," rääkis Mägi.

Kui seni allus Eesti Post majandusministeeriumile, siis alates tänavu juulist liikus see regionaal- ja põllumajandusministeeriumi alluvusse. Kuna seal majas on valdkond uus, tahab minister Madis Kallas enne postiseadust üheksa korda mõõta, kui ükskord lõikama asub. Samas nõustub ta, et hinnaregulatsioon võiks käia konkurentsiameti alt.

"Oleme ka veendunud, et lahti tuleb ta võtta, arutada seda tuleb, aga seda ei saa teha kiirustades. /.../ Meie kõige suurem hirm on see, et me lõhume toimiva süsteemi ära ja ühel hetkel peame andma aru, miks ühes või teises Eestimaa paigas ei ole tagatud kõik need teenused, mis me tahame, et Eesti inimestele oleksid tagatud. /.../ Nii kaua, kui asjad toimivad, me kindlasti ei soovi seda ka ülemäära palju tagant kiirustada," rääkis Kallas.