Endine kauaaegne ajakirjanik ja mõjukas meediavaatleja Toomas Mattson pakkus pärast valitsuse otsust tõsta ajakirjandusväljaannete käibemaksu välja võimaluse, et riik toetaks oma kasumis postifirma Omniva kaudu vähemalt maakonnalehtede kojuvedu, kuna nende olukord on kõige keerulisem.  

"Oluline on teadvustada, et meil on teatud ealine segment (mis kaob küll umbes 10–15 aastaga), kes tellib kas paberlehte, või ei telli üldse midagi. Neid ei ole võimalik veebi üle viia. Ja siin ei oska minu väike peake muud pakkuda kui seda, et riik senisest oluliselt suuremalt tagaks kojukande dotatsiooni, et selle kaudu võrdselt kohelda kõiki turuosalisi ja tasandada seeläbi käibemaksutõusu mõju, muutes summad, mis tuleb meediamajadel tasuda kojukande eest, oluliselt väiksemaks," kirjutas Mattson sotsiaalmeedias.

ERR-i majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse saadetud küsimusele, mida riik sellest ideest arvab, selgus, et ministeeriumide ja nende vastutusalade ümberkorraldamisega on Eesti Post liikunud maaeluministeeriumi baasil loodavasse regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse, mis aga alustab ametlikult tööd alles 1. juulil.

Seepärast pidigi regionaalminister Madis Kallas vastama, et teemat saab arutada alles pärast 1. juulit.

"Maakonnalehtede kojukandetoetuse suurendamine on idee, mida peame veel arutama. Perioodika kojukannet osutab Eesti Post universaalteenusena. Perioodika kojukande teenuse kulud on umbes üheksa miljonit eurot aastas, kuid seda tehakse praegu kahjumiga. Kindlasti meie ministeerium vaatab üle kõik detailid, kuid täpsemaid otsuseid saame teha alles pärast 1. juulit, kui Eesti Post kuulub meie ministeeriumi alla," ütles Kallas kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Senise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esitatud teabe kohaselt on perioodika kojukande puhul tegu vabaturu teenusega, mida peab osutama Eesti Post kui universaalteenuse osutaja. Kuna teenuse eest maksatavad tulud ei kata kulusid, siis riik doteerib osaliselt kojukannet, mille maht aga väheneb iga aastaga. Dotatsiooni saab Omniva kaubamärki kasutav Eesti Post postiteenustest ainult perioodikateenuse kolmanda tsooni kandele ehk hajaasustusega piirkondades.

Samas peab arvestama, et tegemist on riigiabiga, rõhutas MKM.

Dotatsiooni baastase on 1,778 miljonit eurot aastas, aga 2022. aastal tõstis riigikogu dotatsiooni erakorraliselt ja ühekordse poliitilise otsusega Eesti Posti dividendide suurendamise arvelt.  

2021. aastal oli dotatsiooni summa 1,778 miljoni eurot, 2022. aastal erakorraliselt 4,528 miljonit eurot ning 2023. aastaks on riigieelarves ette nähtud dotatsioon taas 1,778 miljonit eurot.

Valitsus otsustas esmaspäeval tõsta ajakirjandusele kehtiv käibemaksumäär alates 2025. aastast viielt protsendilt üheksale protsendile. Otsus on põhjustanud meediamajade laialdase kriitika, kuna vähendab veelgi erameedia niigi kokku kuivanud tulusid.

Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti käive langes mullu pea 15 protsenti 122,9 miljonile eurole, ettevõtte puhaskasum kasvas aga 84 protsenti 25,4 miljoni euroni. Kasumi kasv tulenes peamiselt tütarettevõtte Maksekeskus AS-i müügist.

Kui 2021. aastal moodustas universaalne postiteenus 16,5 miljonit ettevõtte müügitulust, siis 2022. aastal 12,6 miljonit eurot. Tunamullu oli selle kahjum 1,8 miljonit eurot ja 2022. aastal 2,7 miljonit eurot.