Kultuuriministeerium esitas rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõu riigieelarvest etendusasutuste toetamise korra muutmiseks. Muudatustega lubab ministeerium, et era- ja kohalike omavalitsuste rahastuskord läheb lihtsamaks ja paindlikumaks.

"Enne oli määruse hindamismetoodika suhteliselt täpseks kirjutatud ja sellega tekkis küsimusi, kuidas arvestada asjaolusid, mis seal ei ole mustvalgelt välja toodud. Näiteks kui varem oli hindamiskriteeriumiks eristumine, siis praegu on see sõnastatud nii, et hinnatakse panust valdkonna mitmekesisusse. Selle all on võimalik hinnata seda, et näiteks mõni teater on oluliselt panustanud pika aja jooksul noorte teatri arengusse, mõne teise teatri puhul arvestada jälle mõnda teist asjaolu. Seal on komisjonil suurem kaalutlusõigus," rääkis kultuuriministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare ERR-ile.

Teise olulise muudatusena toob Kaunissaare välja, et kaob matemaatiliselt jäik mudel loomingulise tegevusega seotud töömahu arvutamiseks ja ühtlasi selle arvutamiseks, kui palju mingi teater võib tegevustoetust taotleda.

"Selle mudeli pakkus kunagi välja valdkond ise ja kultuuriministeerium täpsustas seda, et oleks võimalik ühisel alusel hinnata eri teatreid. Seda ootust see mudel aga ei täitnud ja rakendamisel oli ta liiga keeruline. Sellepärast läksime tagasi lahendusele, et taotleja ise esitab kunstiliste plaanidega koos ka eelarve, et kui palju oleks vaja toetust ja millised teised rahastusallikad on planeeritud. Siis komisjon saab taotlust eelarve osas hinnata: kui selge on see eelarve, kui realistlik ta on ja nii edasi. Samas ei ole jäigalt reguleeritud see, kui palju etendusasutus täpselt saab taotleda," selgitas Kaunissaare.

Samal ajal soovib ministeerium eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse senist ülempiiri langetada 900 000 eurolt 600 000 eurole.

"Teiselt poolt on hiigelsuurte summade taotlemine natukene reguleeritud sellega, et taotluse maksimummäär on toodud natukene alla, aga ta on toodud pisut kõrgemale, kui siin viimastel aastatel need kõrgemad tegevustoetused erateatrite puhul on olnud," selgitas Kaunissaare.

Teatritegijatele hea uudisena aga era- ja munitsipaalteatrite tegevustoetus mahuliselt kasvab.

"Era- ja munitsipaalteatrite tegevustoetuse taotlusvooru eelarve järgmiseks aastaks on 4,57 miljonit eurot, mis on rohkem kui 2023. aastal, kui taotlusvooru maht oli 3,72. Aasta enne seda oli taotlusvooru maht 3,17 miljonit eurot. Selles mõttes on era- ja munitsipaalteatrite taotlusvooru maht viimaste aastatega oluliselt kasvanud," sõnas Kaunissaare.

Kultuuriministeerium saatis esmaspäeval määruse muutmise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka teatritele ja erialaorganisatsioonidele.

"Eesti etendusasutuste liit viib ennast muudatustega kurssi ja kultuuriministeerium on andnud ka nädalase aja arvamuse avaldamiseks," ütles etendusasutuste liidu juht Velvo Väli.

Kommenteerides erateatrite tegevustoetuste lae langetamist 300 000 euro võrra, ütles Väli, et ministeerium on öelnud, et see põhineb reaalsetel eelarvetel.

"Me pole jõudnud seda etendusasutuste liidus veel läbi arutada, aga igal sellisel muudatusel on oma head ja vead. On kindlasti neid etendusasutusi, kelle eelarvevõimalustele seab see piirid ja on ka neid, keda see ei puuduta. Täpselt nii kirev, kui on etendusasutuste maastik, nii keeruline on ka leida ühist rahastamismudelit, mis sobiks absoluutselt kõigile," lausus Väli.

SA Kuressaare Teater juht Piret Rauk ja Tallinna Linnateatri direktor Mihkel Kübar polnud jõudnud määruse muudatustega veel teisipäeva keskpäevaks tutvuda.

Novembris 2022. aastal jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muu hulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Lisaks kehtestati määrusega munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika.