Kannik: Putini ja Kimi kohtumise põhjus on võimalikud relvakokkulepped
Venemaa liider Vladimir Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un kohtuvad peamiselt võimalike relvatarnete kokkulepete pärast, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.
Kim on jõudnud rongiga Venemaale, kuid millal ta kohtumine Putiniga toimub, selle kohta veel andmeid pole. Kannik märkis "Ringvaates", et tegelikult Venemaa ja Põhja-Korea ise ei teatanudki algselt, et kohtumine tuleb, vaid sellest andis teada USA.
Kanniku sõnul on Kimi ja Putini kohtumine mõnes mõttes sümboolne, kuid ideaalis ei sooviks Putin kohtuda mitte Põhja-Korea liidri, vaid pigem USA, Hiina, Prantsusmaa või Saksamaa liidritega.
"Natuke on tal neid inimesi veel alles jäänud, kellega kohtuda. Aafrika liidritega kohtumisele tulid siiski umbes 25 Aafrika riigi liidrid, aga vähem kui eelmisel korral," lisas ta.
Kanniku hinnangul on Putini jaoks Kimiga kohtumise peamine põhjus relvatarned ning osaliselt ka trotsi näitamine ülejäänud maailmale.
"Mis selle kohtumise mõte on? See, et venelastel tõepoolest on suurtüki laskemoonast ja tankivastastest relvadest puudu ja neid on Põhja-Koreal ladudes väga palju. Mis kvaliteedi, mis tasemega nad on, see on omaette küsimus. Aga neid on Põhja-Koreal vähemalt teoreetiliselt Venemaale pakkuda," selgitas ta.
Põhja-Korea jaoks on tema sõnul tähtis nii toiduabi kui ka tehnoloogiline abi. "Eks nad tahavad oma relvaprogramme arendada, võib-olla ka oma tuumarelvaprogrammi arendada ja loodavad Venemaalt selles toetust saada," ütles Kannik.
Kanniku hinnangul ei tugevdaks Põhja-Korealt saadav relvaabi oluliselt Venemaa olukorda Ukrainas.
"See konkreetselt ei tähenda liiga palju Ukraina sõja tähenduses. Aga kindlasti jälgib Hiina, mis seal toimub, ja kui Põhja-Korea pääseb karistamatult sellest, et ta hakkab Venemaale relvi andma, siis Hiina ahvatlus anda Venemaale senisest hoopis rohkem sõjalist toetust võib suureneda. Sellel võib mõju olla. Hiina oleks potentsiaalne mängumuutja. Põhja-Korea potentsiaalne mängumuutja ei ole," rääkis ta.
Lisaks oleks tema sõnul Põhja-Korea relvaabi mahust suuremad probleemid logistikaga. "Põhja-Koread ja Venemaad ühendabki tegelikult üks raudteeliin, mis ei ole igapäevases kasutuses. Ja kui seal hakkaksid rongid pidevalt ja massiliselt läbi liikuma, siis vajaks see kindlasti korralikku remonti ja selle kõige läbiviimine võtaks kuid aega." selgitas Kannik.
Kannik märkis, et näiteks Lõuna-Korea eksperdid ei usu, et ka Venemaa väga kiires tempos hakkaks Põhja-Koreale tuumarelva arendamiseks vajalikku tehnoloogiat andma.
"Kumbki pool võib saada nipet-näpet, aga sellestki raskel ajal kasu," märkis Kannik Putini ja Kimi kohtumise võimaliku tulemuse kohta. Kindlasti ei öelda tema sõnul täpselt välja, milliseid relvi ühele või teisele poolele lubatakse.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop