Saks usub spekulatsioone, et Šoigu käis Põhja-Koreast relvi küsimas. Visiidi tähtsam osa on tema hinnangul aga see, et see üldse toimus.

"Kõige olulisem on see, et see visiit toimus sellisel kujul ja pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaa juhid ei ole ennast alandanud sellele tasemele, et minna sellesse riiki avalikult sellisele paraadvisiidile. Seda tuleb tõlkida nii, et häda on nii suur, et midagi ei ole teha, see valu tuleb ära kannatada," ütles ta.

"On võimalik, et Põhja-Korea kaudu võidakse organiseerida transiiti teistest riikidest, aga selle kahjuks räägib see, et Põhja-Koreas endas raudtee- ja muu transport töötab väga halvasti. Ja tegelikult on juba praegugi näha, et Põhja-Korea juht kasutas seda olukorda, et ennast esile tõsta. See tähendab, et Venemaa jaoks siit mingit väga ladusat pikaks ajaks töötavat kanalit ei tule, iga uus tehing tuleb välja kaubelda ja see ei saa olema nende jaoks kerge. Nii et Venemaa mängis ennast selle visiidiga palju madalamasse liigasse kui ta varem oli," lisas Saks.

Eelmisel nädalal toimus Peterburis Venemaa liidri Vladimir Putini kohtumine osade Aafrika riikide liidritega. Putin lubas kuuele Aafrika riigile saata kuni 50 000 tonni tasuta vilja.

Saksa hinnangul ei täitnud kohtumine aga Putini eesmärki.

"Kohtumise mõte oli tõenäoliselt see, et Venemaa teeb oma pakkumise pärast seda, kui ta tuli välja ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud viljaleppest. Mõte võis olla see, et ostke ja võtke vilja Venemaalt, Ukraina on kohe seda kaotamas, Must meri avaneb, te saate Vene sadamate kaudu vedada vilja välja endale," rääkis Saks.

"AAga me teame, et nii labast skeemi Aafrika riigid ära ei ostnud. Seal on kindlasti eraldivõetuna Aafrika riike, kes on valmis seda mängu kaasa mängima, aga kellel pole lihtsalt piisavalt jõudu. Teised, kes võib-olla ka mängiksid seda mängu kaasa, ei taha nii libedale teele minna, sest see üritus võib läbi kukkuda ka tehnilises plaanis. Ja lõppude-lõpuks kõik teavad, et Venemaa ei suuda asendada Ukraina teravilja tervikuna ja kokkuvõttes ikka teraviljadefitsiit jääb turule ja hind tõuseb ja Ukraina teravilja on nii või naa vaja. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju neid terasid on, küsimus on, mis see hind on. Nii et selles plaanis Venemaa ei saavutanud soovitud tulemust," lisas ta.

Siiski on kogu protsess Saksa hinnangul murettekitav, sest see näitab, et Venemaal on olemas mingisugune diplomaatiline mõjutusprotsess Aafrikas, mis töötab lääneriikidele vastu. Viimane omakorda ei ole osanud selle protsessiga piisavalt toime tulla.

"Kui vaatame Ukraina sõda selle pilguga, kes kontrollib Ukrainat, kas lääs või Venemaa, siis võib sellest Aafrika protsessist katsuda kuidagi aru saada, aga tegelikult on ju küsimus selles, kas rahvusvaheline õigus sellisel kujul nagu me teame – ÜRO põhikiri jne – kehtib või ei kehti Venemaa jaoks ja selles kontekstis ei tohiks seda tippkohtumist Venemaal toimuda," lisas Saks.

Tippkohtumisel toimunud pressikonverentsil väitis Putin, et Vene väed lahkusid mullu Kiievi alt, sest neil paluti seda teha rahu sõlmimiseks. Saksa sõnul oli Vene vägede taandumine tegelikult vältimatu.

"Tegelikult sel hetkel kui Vene väed lahkusid Kiievi juurest, käisid ju Venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel läbirääkimised ja seal oli vahendajaid ka. Selge on see, et keegi ei saanud paluda Venemaal niimoodi lahkuda Kiievi alt selleks, et tekiks mingi kontekst rahuläbirääkimisteks väljaspool Venemaad ennast. Ja seda said pakkuda Venemaale ainult Venemaa kaitseministeeriumi juhid ja kindralstaap, väites ühemõtteliselt, et me kaotame seal. Ja Venemaa oli seal kaotamas ja ka kaotas väga palju oma eliitüksustest, nii õhudessantvägedest kui ka 1. tankibrigaadist, kes olid Kiievi peale tulnud erinevatest suundadest. Ja taandumine oli vältimatu. Selles mõttes valikut Venemaal ju ei olnud," kommenteeris Saks.

Aafrika riigijuhtidele seda juttu rääkides üritab Putin Saksa hinnangul näidata, et Vene väed on end justkui tagasi hoidnud ja võivad vajadusel sõda veel eskaleerida, et enda eesmärke saavutada.

"Tähtis on just see, et tegelikult Aafrika delegatsiooni ei saa ju sundida külastama Butša linna, kus tulid ilmsiks suurel hulgal sõjakuriteod, ja ikkagi näeme sealt pilti, kus Lõuna-Aafrika Vabariigi president avaldab austust tapetutele. Nii et nende olukorrateadlikkus on kindlasti parem kui Venemaa eeldab, aga Venemaa üritab mängida neile kätte sellist fooni, mille pealt nad saaksid asuda selles viljaleppes Venemaad toetavale positsioonile. See ei töötanud välja."

Venemaa-Aafrika tippkohtumise ajal oli Peterburis näha ka pärast mässu Venemaalt Valgevenesse lahkunud Wagneri palgaarmee omanikku Jevgeni Prigožinit. Saks ütles, et Prigožin suutis mängida ennast selles protsessis pildile, jättes mulje, et ta on osa Venemaa poliitilisest tegevusest Aafrikas.

"Ma spekuleerin, aga olen üsna kindel, et see, mida Prigožin ja tema lähemad kaasvõitlejad saavad kaubelda praegu Venemaa juhtkonnalt, on see, et nad täidavad edasi mõningaid Venemaa ülesandeid või viivad läbi operatsioone kuskil Aafrikas. Ja Aafrikas tal on tõesti väga lai suhtlus- ja kontaktidevõrgustik, nii et Venemaal selle hülgamine niisama lihtne pole," rääkis Saks.

"Pigem on see küsimus Venemaa juhtkonnale ja eriti presidendile, et minnes seda diili tegema, oleks see ikkagi märk avalikkuses teatud alandusest ja nõrkusest Vene presidendile. Raske on otsustada, kaotada on palju, aga ma arvan, et Vene president talle omaselt sellistel puhkudel teeb seda, et ta venitab otsustega ja ootab, kas aeg pakub talle veel mingi täiendava võimaluse, mida praegu näiliselt laua peal ei ole," lisas ta.

Ukraina rindeolukorrast rääkides tõdes Saks, et kuigi lõunarindel on ilma muutudes sügisel võimalik sõdida veel novembriski, siis kogu okupeeritud territooriumi Ukraina tänavu ilmselt vabastada ei suuda.

"Ma siiski eeldaks, et Ukrainal on veel tõsiseid varusid, reserve, mille abil pealetungitempot oluliselt tõsta. Nad ei ole suutnud praegu luua endale piisavalt häid eeldusi, seda tuleb tunnistada. Nad ise ütlevad ka, et nad on sellega jäänud natuke rohkem hiljaks kui sooviksid. Nii et ei tea, praegu kahjuks tundub, et nad kogu Ukraina territooriumi, mis on okupeeritud, selle aasta lõpuks ilmselt vabastada ei suuda," rääkis Saks.