Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) ütles, et kuigi rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos oli optimistlikum kui kevadine, siis rääkida, et midagi on oluliselt paremaks läinud, tõesti ei saa. Järgmiste aastate kulude vaates on tema sõnul leitud kokkuhoiukohti ja täiendavaid tulusid 900 miljoni euro eest, kuid pikas vaates on riigieelarve endiselt problemaatiline.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sõnul on kaks võimalust, kuidas riik eelarvedefitsiidi vähendamiseks vajaliku raha saab – kas laenates või makse tõstes – ning tema hinnangul on valitsus optimaalse tasakaalu leidnud.

Sotsiaaldemokraadi Jevgeni Ossinovski sõnul ollakse praegu üsna kaugel, et riigieelarve korda saada ning praegu unistada, et makse ei tõsteta, pole mõtet.

"Väljakutse on massiivne ja selles kontekstis on vaja palju tööd teha, ja seda rahu, et ükski maks ei tõuse, seda ei ole. See on objektiivne reaalsus, et kui midagi ei tee, siis aastal 2027 üks protsent SKP-st ehk 480 miljonit läheb pankadele intressideks. Kui me tahame paremat avalikku teenust, siis tuleb maksupoliitikale otsa vaadata," lausus ta.

Tanel Kiik Keskerakonnast ütles, et maksudebatti tuleb kindlasti pidada, kuid maksustada tuleks siiski seda, kes rohkem maksta jõuab ehk jõukamat. "Jõukamate maksustamine, luksusvarade maksustamine, pankade maksustamine," loetles ta.

Rain Epler EKRE-st märkis samuti, et koalitsiooni järgmiste aastate maksutõusud tabavad kõige raskemalt madalama sissetulekuga ja suurematest linnadest väljaspool elavaid inimesi. Epler oli ka kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes olukorras, kus majandus langeb.

"Ettevõtjad, kellega olen rääkinud, nendest paljud äri kokku pakkinud. Hulk on neid, kes on otsustanud, et praeguses keskkonnas investeeringuid ei tehta. /.../ Energeetikas tegeldakse mingi utoopiaga ja tegelike lahenduste poole ei liiguta," lausus ta.

Riisalo ei nõustunud, et valitsus midagi ei tee ning tõi välja, et probleemide käes vaevleva töötleva tööstuse jaoks kiitis valitsus eelmisel nädalal heaks spetsiaalse arengukava. "See annab keskpika vaate, mida ettevõtted saavad teha, et toomises lisandväätust tõsta ja mida saab riik teha," ütles ta.  

Ekspordi kiire langusega tegelemiseks moodustati Riisalo sõnul komisjoni, mis hakkab tegelema äridiplomaatia koordineerimisega. Lisaks on valitsusel olemas lühiajalise kriisi meetmed, lisas ta, tuues näiteks töötuse võimaliku kiire kasvu Ida-Virumaal.

Aivar Kokk märkis, et näiteks Eesti tööstuse üks lipulaevu, puitmajade tootjad, ei vaja tegelikult õpetust, kuidas tootmist kaasajastada, sest see on nagunii maailmas tipptasemel. Pigem häirib ettevõtjad eesootav maksude tõus. "Ettevõtlus kaotab igasuguse julguse investeerida," lausus ta.

Võrklaev tõi positiivse aspektina välja, et tööjõuturg püsib endiselt tugev ning taolist plahvatuslikku töötuse kasvu, nagu on suuremate kriiside ajal olnud, pole ette näha. Tema sõnu ei saa valitsus majandust tõusuteele aidata sellega, et hakkab ettevõtteid rahaga toetama ja maksab kahjumid kinni.

Kiige sõnul peab riik sellisel ajal tegema rohkem investeeringuid, seda kas või miinuseelarve hinnaga. Kindlasti ei tohiks tema sõnul asuda kärpima, nagu praegune valitsus on tegemas.

Epleri sõnul on praegune koalitsioon puidusektorit vaenamas ning mingil põhjusel astutakse eemale ka põlvekivikeemiast ja põlevkivi kaevandamisest, millest on Eestis kõrgel tasemel teadmine olemas.

Ossinovski sõnul on pikas perspektiivis lahendus siiski tark tööjõud ja vastav haridus ning teadus- ja arendustegevus, lisaks taastuvenergia tootmise väljaarendamine.

"Kahtlemata on praegu keeruline aeg, aga see, et me läheme  jagama sularaha ettevõtjatele, see ei ole realistlik. Toetada ettevõtjaid rohepöörde elluviimisel, seda tuleb teha," lausus ta.

Võrklaev lisas, et praegune valitsus ongi tegelemas aastakümnete pikkuse tegematajätmisega taastuvenergia vallas. Ta tõi näiteks, et Euroopa riigid, näiteks Saksamaa, kes energiaarveid hakkasid oma ettevõtjatele kinni maksma, on nüüd suures hädas.

"Sa ei saa kinni maksta asja (energia – toim.), mille järele on defitsiit. Maksumaksja raha saab otsa. Mida saame teha, on investeerida liitumisvõimsuste juurde loomisesse ja peame olukorraga kohanduma," lausus ta.  

Aivar Koka sõnul ei ootagi Eesti ettevõtjad, et neile hakataks rahalist toetust maksma, vaid oodatakse majanduskeskkonna stabiilsust. "Maksutõusud jäid ettevõtjatega läbi rääkimata. /.../ Riik peab andma sõnumi, et makse ei tõsta, kui on rasked ajad," nentis ta.

Riisalo tõi siiski välja, et vähemalt Ida-Virumaale on valitsus õiglase ülemineku fondist lähiaastatel 343 miljonit eurot investeerimas. Esimeseks sammuks oli Silmeti magnetitehasesse kaasinvesteeringu tegemine. "150 miljonit läheb sellest (343 miljonist) investeeringuteks tarka majandusse. 50 miljonit selleks, et soodustada arendustegevusi põlevkivikeemia baasil; 25 miljonit adekvaatse hariduse programmideks," loetles ta.

Ossinovski märkis, et kuigi majandus on mitmendat kvartalit languses, siis langus pole üldine ning on sektoreid, kus läheb hoopis hästi ning mis kasvavad. Maksutõusude otsuste kohta lausus ta, et kriisi ajal tuleb vaadata, millised maksutõusud majanduskasvu kõige vähem pärsivad ning nendeks on eelkõige tarbimis- ja varamaksud.