Teedeehitus vajab järgmiseks aastaks vähemalt 100 miljonit eurot lisaraha
Teedeehitus vajab järgmiseks aastaks lisaraha vähemalt 100 miljonit eurot, kuid valitsus on hädas selle leidmisega. Sotsiaaldemokraatide esimehe, siseminister Lauri Läänemetsa hinnangul lahendaks probleemi pangamaks, Eesti 200 liige, majandusminister Tiit Riisalo ideed ei toeta.
Eesti taristuehitus on raskes seisus olnud juba pikka aega ning kuna teedeehitus sõltub peamiselt riigi tellimustest, on eelarveläbirääkimised valdkonna jaoks viimane õlekõrs. Kui valitsus teedeehituseks raha ei leia, langevad ehitusmahud ning sektoris võib töö kaotada umbes 2000 inimest.
"Turumahu kukkumine on sisuliselt kahe aasta jooksul 80 protsenti ja ma ütlen, et see ei jäta puutumata mitte ühtegi teedeehituse ettevõtet, ka transpordisektorit, logistikut, järelevalvet, tellija esindajaid ja laboriteenuseid," rääkis Eesti Taristuehituse Liidu juht Indrek Pappel.
Järgmiseks aastaks on eelarves riigiteedele ette nähtud vahendeid 150 miljoni euro eest, kuid see pole teedevõrgu säilitamisekski piisav.
Lisaraha on Pappeli hinnangul vaja vähemalt 100 miljonit eurot.
Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) kohtus sel nädalal taristuettevõtjatega, kuid "Aktuaalse kaamera" jaoks jäi ta pühapäeval tabamatuks.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul oleks võimalik leida teeehitusse eelarvevahendeid.
"See, kas nüüd riik paneb teedeehitusse raha ja päästab selle teeehitussektori või mitte, sõltub sellest, kas me saame pangamaksu teha või mitte, sest sisuliselt eelarves seda raha ei ole. /.../ Kolm võimalust on: maksustada rohkem inimesi, maksustada veel rohkem ettevõtteid või siis võtta pankadest raha tagasi," ütles ta.
Majandusminister Tiit Riisalo nii optimistlik pole, sest võrdväärseid valdkondi, mis samuti lisaraha vajavad, on teisigi.
"Nii me tegelikult kuhugi ei jõua, eksole. Meil oleks nagu justkui üks lihtne võimalus maksustada ja üks koht, kust raha puudu on. Nagu ma ütlesin, raha on puudu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast. Nagu me ka teame, on tegelikult kõige olulisem investeering tuleviku mõttes haridusse, seal on raha puudu nii eestikeelsele haridusele üleminekuks kui ka selleks, et meie kõrgharidus raskest olukorrast välja tuua. Me ei saa siin võtta selliseid ühekaupa positsioone ja siis öelda, et nüüd me maksustame seda ja saame selle," kommenteeris Riisalo.
Kui tehaste töö mõneks aastaks seiskub, on töötajaid teedeehitusse tagasi meelitada pea võimatu. Koondamislaine sai valdkonnas alguse juba eelmisel aastal.
"Täna on minu andmetel ikkagi juba ettevõtetel uuesti koondamised käima läinud ja viimase kahe nädala jooksul olen kuulnud juba, et koondatakse ka meil Eestis uuesti," ütles Pappel.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"