Tallinna-Pärnu-Ikla maantee ehk Via Baltica kuulub Euroopa Liidu põhimaanteede võrku. See tähendab, et tegu on ühe olulisema kaubateega Euroopa Liidus, mis saab alguse Helsingist ning kulgeb seejärel üle Soome lahe ja Baltimaade lõpuks Prahani välja.

Hoolimata maantee olulisusest on suurem osa sellest siiamaani kaherealine ehk mõlemas suunas kulgeb vaid üks sõidurada.

Kuna tegu on suure liikluskoormusega põhimaanteega, siis peab Eesti vastavalt Euroopa Liidus 2013. aastal kokku lepitud määrusele ehitama tee ka senisest palju liiklusohutumaks.

Transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus ütles, et maantee peab Euroopa Liidu standarditele vastama hiljemalt 2030. aastaks.

"Nõutud on näiteks see, et kõik ristumised on eritasandilised. See tähendab, et meil ei ole Tallinna ja Pärnu teelõigul enam ristumisi, kus oleks võimalik maanteel teha vasakpööret. Oluline on ka see, et tee keskel peab olema piire, et vastassuunas liikuvad sõidukid üksteisega kokku ei põrkaks," rääkis Mõttus.

Need nõuded kehtivad eeskätt Tallinna ja Uulu vahelisele lõigule, kus iga ööpäev sõidab 8000 kuni 30 000 autot. Uulust Iklani suunduval maanteelõigul, kus liikluskoormus on väiksem, kuni 5000 autot ööpäevas, on Mõttuse sõnul Eestil õigus erandile.

Seda, mis juhtub siis, kui Eesti 2030. aastaks oma kohustust Euroopa Liidu ees ei täida, ei osanud teehoiukava juht öelda, seda pole otseselt veel ka uuritud.

"Mis on tõenäoline, on see, et võib-olla siis rakendatakse mingisuguseid sanktsioone. Sõltub, milline see maailm siis on. Teinekord võib ka juhtuda, et antakse ajapikendus. Täna peaksime me ikkagi püüdma aga leida seda täiendavat raha nende teede välja ehitamiseks, et tulevikus olla kindlamad, et meile ei tule mingisuguseid trahve," lausus Mõttus.

Via Baltica pikkus Tallinna linnapiirist kuni Läti piirisildini on 179 kilomeetrit. Sellest 39 kilomeetrit on tänaseks juba ehitatud välja 2+2 või 2+1 teena. Uulu-Ikla lõik, millele kehtib erand, on 50 kilomeetrit pikk. Euroopa Liidu rahastusega on kaetud veel 33 kilomeetrit, näiteks Pärnu-Uulu lõik, mis peaks valmima järgmise aasta alguses.

Seega on Euroopa Liidu niinimetatud TEN-T määruse täitmiseks rahastust vaja veel 57 kilomeetrile. Mõttus ütles, et kokku on nende kilomeetrite liiklusohutuks tegemiseks vaja 274 miljonit eurot. Lisaks sellele tuleb ka mõningaid kolme- ja neljarajalisi teelõike ümber ehitada, selle kogumaksumus oleks transpordiameti hinnangu järgi 79 miljonit eurot.

Mõttus ütles, et selleks, et maantee 2030. aastaks valmis saaks, vajab Via Baltica järgnevatel aastatel senisest kaks korda rohkem raha. Kehtiva teehoiukava järgi teeb see umbes 50 miljonit täiendavat eurot aastas.

Teehoiukava juht ütles, et Euroopa Liidu kaasrahastuse saamine läheb maanteedele aga aasta-aastalt keerulisemaks. Seni on Eesti omaosalus olnud 15 protsenti ning 85 protsenti on tulnud Euroopa Liidu kukrust. Tulevikus peab Eesti arvestama aga juba 50-protsendilise omaosalusega. Mõttus lausus, et nii nagu Eesti, soovivad ka teised riigid sama rahastust.

"Võimalused on järjest ahtamad, sest huvi raha vastu on ka näiteks Rail Balticu välja ehitamiseks ja seetõttu me konkureerime omavahel. Täna need võimalused, mis meie käsutuses on, on aina suurema riigi omaosalusega," nentis ta.

Ta ütles, et kuna Euroopas keskendutakse aina enam just keskkonnasõbralikumatele liikumisviisidele, siis on tõenäosus, et teedeehitusse raha suurel määral juurde antakse suhteliselt väike.

Teehoiukava järgib valmib Pärnu-Uulu neljarajaline tee järgmise aasta alguses. 2023-2025 on plaan ehitada neljarajaliseks kolmekilomeetrine Sauga-Pärnu lõik. Mõttus ütles, et Sauga-Pärnu teelõigu ehitaja peaks selguma juba augustis ning see aasta loodetakse alustada ka ehitustöödega. 2024-2026 on rahastus olemas aga 21 kilomeetri pikkuse Libatse-Nurme lõigu ehitamiseks.