Sotsid tahaksid erakorralise maksuga võtta pankadelt 951 miljonit
Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets saatis koalitsioonipartneritele pöördumise, milles teeb ettepaneku kolme aasta jooksul võtta pankadelt erimaksuga kokku 951 miljonit eurot.
"Meil on kaks probleemi kokku langenud. Ühelt poolt on euribori tõusust tulenevalt kasvanud pankade intressitulud pretsedenditult suureks, vähendades inimeste ostujõudu ja ettevõtete võimekust investeerida ning laieneda, pidurdades majanduskasvu üldiselt," seisab kirjas.
"Teisalt oleme riigieelarve kokkupanemisel jõudnud olukorda, kus eelarvekriteeriume on raske täita, kuna kärpida pole võimalik ja tuluallikad piisavalt lahendusi ei paku," lisas Läänemets.
"Õiglasemat majanduskeskkonda ning eelarve rasket seisu silmas pidades teeme sotsiaaldemokraatide poolt ettepaneku rakendada Eestis pankade suurtele intressituludele solidaarsusmaksu. Ettepaneku aluseks on Leedus rakendatav skeem, kus võetakse varasema nelja aasta keskmine intressitulu, lahutatakse praegusest ning saadud summast pool maksustatakse 60 protsenti," seisab kirjas.
Erimaksust plaanib Läänemets veel selle aasta eelarvesse 384 miljonit eurot, tuleva aasta eelarvesse 470 miljonit eurot ja 2025. aasta eelarvesse 97 miljonit eurot.
Seega, kui kogu pakett kokku oleks 951 miljonit eurot, siis ka, kui pankasid mitte tagantjärele maksustada, tuleks 2024. ja 2025. aasta pealt pankadel erimaksu tasuda 567 miljonit eurot.
Kui selle aasta jaotust Läänemets välja ei ole toonud, siis tuleval aastal tuleks Swedbankil maksta 216,4 miljonit, SEB-l 113 miljonit, LHV-l 56,5 miljonit, Coopil 18,8 miljonit ja teistel finantsasutustel 65,9 miljonit eurot.
2025. aastal peaks Swedbank maksma 44,4 miljonit, SEB 23,2 miljonit, LHV 11,6 miljonit, 3,8 miljonit ja muud finantsasutused 13,5 miljonit eurot.
Lisaks märgib Läänemets, et tema hinnangul võib ka Leedu mudeli asemel rakendada mõnd muud mudelit, kuid Leedu oma tundub talle kõigi osaliste suhtes vastutustundlikult koostatud ja seega ka hea.
Leedu kehtestas selle aasta mais pangamaksu, mis võtab solidaarsusmaksuna ära 60 protsenti netointressitulust, mis ületab vähemalt poole võrra viimase nelja aasta keskmist netointressitulu. Ka Lätis on arutatud erakorralise pangamaksu sisseviimist.
Kallas ja Hussar ei toeta
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas on varasemalt öelnud, et kommertspankade maksustamise ettepanek on populistlik.
"Ma arvan, et see on populism. /.../ Sellel on palju laiemad mõjud, mida valitsus kindlasti kaaluma peab. Sest pangad hoiavad üleval ka majanduse vereringet," ütles Kallas ja lisas, et pankade täiendav maksustamine võib muuta kodulaenud ja teised laenud kallimaks.
Sama meelt on olnud ka Eesti 200 juht Lauri Hussar, kes on öelnud, et pankade lisamaksustamine võib teha laenamise kallimaks ja seetõttu olla kokkuvõttes majandusele kahjulik.
"Pankade avansiline tulumaks on juba tõstetud 14 protsendilt 18 protsendile ehk pankadelt hakatakse edaspidi rohkem maksu võtma. Ma ei ole väga kindel, et pankade maksustamise mõte oleks võluvits, mis aitaks väga palju raha juurde koguda või meie suuri probleeme lahendada. /.../ Iga selline maks tõstab ka pangateenuse hinda ja see tõstab ka laenu hinda ning sellel on otsene mõju ka majandusele," rääkis Hussar vähem kui kuu aja eest Postimehe veebisaates.
EKRE ja Keskerakond poolt
Opositsioonierakondadest on olnud pankade maksustamise poolt nii Keskerakond kui ka EKRE.
EKRE esimees Martin Helme on öelnud, et seda ei ole kuidagi ära tõestatud, et pankade kasumite maksustamine mõjutaks inimeste kodulaenumakseid, sest need on niikuinii tõusnud juba mitu korda.
"Ma ei näe, kuidas see muudaks laenude andmise keerulisemaks või laenud kallimaks. See on rumal jutt," märkis Helme.
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Tanel Kiik on öelnud, et pankade täiendav maksustamine pole kellegi karistamine, vaid õiglasema ja solidaarsema ühiskonna ehitamine.
"Näiteks 30 protsenti suurpankade rekordilistest kasumitest oleks piisav, et saaksime ära jätta nii käibemaksu tõusu kui planeeritava automaksu. Arvestades niigi kiiret hinnatõusu ja juba poolteist aastat kestnud majanduslangust, oleks see märksa õiglasem ja vastutusrikkam, kui tööinimeste kõrgem maksustamine," märkis Kiik.
Toimetaja: Huko Aaspõllu, Urmet Kook