Neljapäeval otsustas Euroopa Keskpank tõsta baasintressimäära 0,25 protsendi võrra ja seda oli majandusekspertide sõnul oodata. Reedene kuue kuu euribori tõus 4,04 protsendini ei tulnud samuti üllatusena.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul näitab see kõik, et kui inflatsioon taandub, pole lähiajal täiendavalt vaja intresse tõsta.

"Loodetavasti rohkem ei ole praegu vaja tõsta intressimäära, aga ilmselt ei maksa ka oodata seda, et see langema hakkab. Aga olukord on ebakindel ja me peaksime olema valmis ka selleks, et see võib natuke edasi tõusta," ütles Kaasik.

"Kindlasti me ei räägi siin enam nii kiiresti tõusust nagu me oleme siin möödunud aasta-pooleteise jooksul näinud, kus ta on pea 4,5 protsendipunkti tõusnud," lisas ta.

Olukord on ebakindel ka kohalike omavalitsuste jaoks.

"Kui me vaatame kohalikke omavalitsusi võrdluses 2022. aastaga, siis 2022. aastal kulus laenude teenindamiseks ja erinevate finantstegevuste katmiseks 13 miljonit eurot – 13 miljonit 2022. aastal ja selle aasta seitse kuud on 19 miljonit. Nii et kui me paneme sinna veel nii-öelda ülejäänud aasta, pool aastat otsa, siis tõenäoliselt tuleb see üle 30 miljoni," rääkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid.

Saaremaa vallal, mis on hiljaaegu teinud mitmeid investeeringuid, on kulud keskmisest suuremad. Kui eelmisel aastal oli nende eelarves euriboriga seotud umbes 250 000 euro eest kulusid, siis kallinemise tõttu on see summa tänavu pisut alla miljoni.

"Euribori tagasimaksed tuleb meil leida valla põhitegevuse tuludest. Ehk siis eeskätt tähendab see vallale tulumaksu laekumist. Me peame põhitegevuse teisi kulusid kokku tõmbama, see puudutab väga laia valdkonda teemasid ehk meie põhiülesandeid – neid hooneid, mida me üleval peame, neid inimesi, kellele palka maksame ja kõik muu säärane," selgitas Saaremaa abivallavanem Liis Lepik.

Euribori tõus ei jäta külmaks ka riigiasutusi. Põhja-Eesti regionaalhaiglal (PERH) on kuue kuu euriborist sõltuvad laenud seoses suuremate juurdeehituste ja rekonstrueerimisprojektidega.

"Laenujääk on Põhja-Eesti regionaalhaiglal 59 miljonit eurot ja euribor on tõesti mõjutanud meid märkimisväärselt. Selle aasta lõpuks on meie intressimaksete suurus 2,4 miljonit eurot," ütles PERH-i finantsjuht Kairi Kivimäe.

Kuna märgid näitasid juba 2022. aastal, et intressid on tõusuteel, püsib regionaalhaigla eelarve täitmisega graafikus.