"Pangamaksu ei ole ega tule," ütles Reinaas Raadio 2 hommikuprogrammis Vihulas arutletu tulemusi kommenteerides. "Pangamaksu kehtestamine on Eesti õigusruumis peaaegu võimatu, kuna takkajärele pankade kasumi kallale minek pole Eestis lihtsalt võimalik," põhjendas Reinaas.

Peaminister Kaja Kallas kohtub teisipäeval võimaliku pangamaksu küsimuses siiski Eesti suuremate pankade esindajatega. Reinaas nimetas seda põnevaks pangamassaažiks, mille tulemust ta täpselt prognoosida ei oska.

"Me peame tõele otsa vaatama, et pangad on viimasel ajal siiski teeninud kasumeid euribori kasvust ja ilmselt ka ühiskonnast raha oma karmanisse libistanud. Muuseas, praegune valitsus on juba pankadele maksu kergitanud, mis toob järgmise aasta eelarvesse umbes 70-80 miljonit. Las need pangad nüüd toimetavad, tuleb võib-olla ka neil halvemaid aegu, siis oleme järsku kõik õnnelikud, et neilt viimast ei võetud," arutles Reinaas.

Sellelt, millised uued maksud peale automaksu siiski võiks tulevikus riigieelarvet kosutada, Reinaas saladusloori kuigivõrd ei kergitanud.

"Vihulas arutati erinevaid võimalikke maksusid, aga olulisem on see, et valitsus on otsustanud minna edasi nulleelarve ja personaalse riigi lahendusega, mis tähendab, et tulevikus peaks ootama meid ees mõningased maksutõusud, aga eelkõige peaksime selgeks tegema, kuhu meie raha kulub ja võib-olla on seal terve suur hulk kohti, kuhu seda ei peaks kulutama."

Ta täpsustas veel: "Praegusel hetkel on laual eelarvelahendus, kus öeldakse seda, et maksutõus tuleb, aga seal ei fikseerita ära, millised konkreetsed maksud tõusma hakkavad." Põhjus selleks olevat väga lihtne, lisas ta, märkides, et kevadel süüdistati valitsust, et see tõmbas erinevaid maksuideid välja käies ja maksudebatti pidamata justkui kübarast jänese välja.

"Nüüd on meil kogunisti pool aastat aega ühiselt ühiskonnana arutada, kust on kõige mõistlikum raha riigieelarvesse juurde tekitada."

Esmaspäevaõhtustel andmetel on plaan jätta 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühi eelarverida, mille eeldatav summa on 400 miljonit eurot ehk üks protsent SKP-st.