Soome presidendivalimistel on suurima toetusega Haavisto ja Stubb

Soome ringhäälingu Yle septembrikuine arvamusküsitlus näitab, et Roheliste parlamendiliiget Pekka Haavistot toetab presidendi ametisse 31 protsenti vastanutest, järgneb Kokoomuse liige Alexander Stubb, kelle toetus on 19 protsenti. Suure tõenäosusega tuleb valimistel ka teine voor.
Kui Haavisto ja Stubb teises voorus vastamisi lähevad, on lahendust raske ennustada: praeguse küsitluse järgi toetaks teises voorus Haavistot 45 ja Stubbi 42 protsenti valijatest. Samas on Stubbi toetajaskond laiem kui Haavistol ja see parandab tema võimalusi teises voorus.
Küsitluse tegemise ajal ei olnud oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud vasakpoolsed kandidaadid: sotsiaaldemokraat Jutta Urpilainen ja Vasakliidu juht Li Andersson. Soome vaatlejate hinnangul võivad nemad viia Pekka Haavistolt hääli.
Teise vooru võiksid pääseda ka Soome Panga president Olli Rehn, Välispoliitikainstituudi juht Mika Aaltonen või Perussuomalaiste Jussi Halla-Aho. Küsitlus näitab aga, et teises voorus oleks nii Haavisto kui ka Stubb neist selgelt üle.
Nagu märkis Pekka Haavisto, ei näita praegune küsitlus siiski veel midagi. Kampaaniad ei ole õieti veel pihta hakanud.
Haavisto, Rehn ja Aaltola on valimisliidu kandidaadid ja kõigepealt on vaja kokku saada 20 000 toetusallkirja, et üldse kandideerima pääseda.
Haavisto on korra juba presidendivalimistel nii-öelda finaalvõistlusele jõudnud: 2012. aastal oli ta teises voorus vastamisi praeguse presidendi Sauli Niinistöga ja sai 37 protsenti häältest.
Alexander Stubb oli populaarne Euroopa Parlamendi saadiku ja välisministrina, aga kui ta tõusis peaministri ametisse, siis tekitas tema vaba käitumine ja sportlik riietumisstiil sageli vastakaid arvamusi – seda ei peetud valitsusjuhile sobivaks. Talle heideti ette ka liigset aktiivsust sotsiaalmeedias.
Kui Stubb oli 2015. aastal rahandusminister, siis oli ta kõige ebapopulaarsem valitsuse liige ja ligi 60 protsenti soomlastest oleks ta päevapealt vallandanud.
Olli Rehn oli veel eelmisel suvel soomlaste selge eelistus presidendiametisse. Tal on aukartust äratav poliitiline pagas. Näiteks oli ta Kreeka võlakriisi ajal Euroopa Komisjoni majandusvolinik ja aitas ära hoida euroala lagunemist. Kolleegid eri aegadest peavad teda asjatundlikuks ja usaldusväärseks, aga nii mõnegi sõnul on ta presidendi ametiks pisut igavavõitu.
Väljastpoolt parteisid presidendikandidaadiks tulnud Mika Aaltola on oma selge jutuga tuntust kogunud nii koroonakriisi kui ka Venemaa algatatud sõja ajal. Ta on pidanud loenguid Aristotelese kõnekunstist ja tema kolumnid olid lugejate seas populaarsed. Sügisel tõusis Aaltola presidendikandidaatide seas korraks ka soomlaste lemmikuks. Tema nõrkuseks peetakse aga poliitilise kogemuse ja kampaaniavõrgustiku puudumist.
Soome presidendivalimiste esimene voor on jaanuari lõpus.