Euroopa valmistub alustama kõrgetasemelisi läbirääkimisi Venemaaga, et Ukraina sõda lõpetada ning spekulatsioonides on Euroopa võimaliku esindajana rahuläbirääkimistel esile kerkinud Alexander Stubbi nimi, kirjutab Helsingin Sanomat.

Loo tarbeks intervjueeris HS kümmet diplomaatilist ja ametlikku allikat mitmest Euroopa riigist ning mitmed neist hindavad, et Stubb sooviks läbirääkijaametit ja võib selleks ka toetust leida.

Ettevalmistused läbirääkimisteks on aga alles väga varajases staadiumis ja praegu pole selgust, kes ja millise mandaadiga sinna läheksid. Pole kindlust selleski, kas kõnelused üldse tulevad.

Euroopa Liit katkestas kõrgetasemelised poliitilised kontaktid Venemaaga pärast riigi tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Euroopa on aga mures, et jääb USA juhitud rahukõnelustest kõrvale ning arutelud selle üle, et määrata ametisse Euroopa läbirääkija, on küll korduvalt puhkenud, kuid seejärel hääbunud.

Seekord on aga teemapüstitus tõsisem, sest soov määrata Euroopa läbirääkija tuleb otse Ukraina presidendilt Volodomõr Zelenskilt, kes esitles EL-i juhtidele ideed suletud uste taga aprillis ja tuli pärast seda ettepanekuga ka avalikkuse ette.

"Euroopa peab olema läbirääkimistesse kaasatud," lausus Zelenski eelmisel pühapäeval tehtud avalduses. "On tähtis, et tal oleks selles protsessis tugev hääl ja kohalolek ning tuleb paika panna, kes täpsemalt Euroopat esindab."

EL-i riigid ei ole läbirääkimiste algusajas üksmeelel. Mai alguses kohtus Stubb Leedu presidendi Gitanas Nausedaga ning väljendas temaga peetud pressikonverentsil valmisolekut alustada Venemaaga läbirääkimisi.

Üks teise riigi diplomaat nimetas Stubbi avaldust üllatavaks, sest seni on nii Soome kui ka kogu EL-i ühine joon olnud arusaam, et läbirääkimiste eeltingimuseks on Venemaa nõustumine relvarahuga. Seda rõhutas ka Leedu president.

"Ma ei näe praegu läbirääkimisteks võimalust," laisus Nauseda. "Selleks, et kõnelused saaksid alata, peaks Venemaa näitama, et on valmis sõda lõpetama. Selleks on lihtne viis: vaenutegevuse lõpetamine ja relvarahu. Alles siis saame Kremliga rääkida."

Euroopas kardetakse, et Venemaa tahab näilisi läbirääkimisi, mille ainus siht on EL-i riikide ühtsust murda ja sanktsiooniotsuseid edasi lükata.

Siiski tehakse läbirääkimisteks ettevalmistusi ning järgmisel nädalal arutavad EL-i välisministrid liidu eesmärke ja kõneluste alustamise tingimusi Küprosel. Küsimus peaks võetama päevakorda EL-i tippkohtumisel juunis.