Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, kuid seda rea kriitiliste märkustega. Minister Tiit Riisalo allkirjaga dokumendis märgitakse, et esmalt vajaks eelnõu majandusmõjude analüüs täiendamist.

"Asjaolu, kui palju protsentuaalselt ühe või teise tasu puhul ettevõtjad rohkem maksma peavad, ei ole majandusmõjude analüüs, vaid eeldatavate kulude kasvu kirjeldamine. Majandusmõjude analüüsi puhul oleks vaja hinnata näiteks, kuidas selline tasude tõus mõjutab ettevõtete kulubaasi, konkurentsivõimet ja teenuse- või tootehinna kujunemist. Kas selline keskkonnatasude tõus võib tähendada ka mõne ettevõtte sulgemist ja seeläbi avaldada tugevat sotsiaalmajanduslikku mõju mõnele maapiirkonnale?"

Kriitiliselt heidetakse ette, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas on hinnatud alternatiivseid lahendusi, kuidas motiveerida ettevõtteid kasutama kestlikkuse põhimõtteid, ressursitõhusaid tehnoloogiaid ning keskkonnasäästlikke materjale ning protsesse. 

"Keskkonnatasude määra tõstmise kiirendatud menetlus viitab, et tegu ei ole keskkonnaeesmärkidesse panustava eelnõuga, vaid pigem fiskaalpoliitilise eelnõuga, mille koostamisse pole ettevõtjaid ja neid esindavaid organisatsioone kaasatud."

Ühtlasi leiab Riisalo, et uued keskkonnatasud tuleks fikseerida mingiks kindlaks ajaperioodiks, et tagada ettevõtetele stabiiline ettevõtluskeskkond. 

Riik plaanib tuleva aasta suvest tõsta oluliselt saastetasusid, kuid andis tagasisidestamiseks aega vaid kaks päeva ehk 5. septembrist kuni 7. septembrini.