Kliimaseadus on pretsedenditult olulise tähtsuse ja suure ambitsiooniga seadusloome protsess kaasaegses Eesti ajaloos. See seab raami ja paneb aluse kõikidele vajalikele ühiskondlikele ja majanduslikele muutustele, mis suunavad meie tegevusi lähikümnenditel ning tagavad järgnevatele põlvkondadele kaitse kliimamuutuste negatiivsete mõjude eest.

Piltlikult öeldes tegemist on kõikide valdkondade ülese seadusega, kuna ei ole ühtegi valdkonda, mida rohereformi elluviimine ei puudutaks.

Läbipaistvus saab kliimaseaduse nurgakiviks

Kuna seisame väga suurte, ambitsioonikate ja vajalike muutuste ees, toetub kliimaseaduse loomine laiapindsele sihtrühmade kaasamisele, avatud arutelule, dialoogile ja andmepõhisusele.

Läbi avaliku konsultatsiooni, ekspertide ja teadlaste teadmiste ja soovituste ning koostöös huvigruppidega soovime koostada kliimaseaduse just selliselt, et see peegeldaks meie ühiskonna väärtusi ja püüdlusi. Aga ka eesmärke ja kaasnevaid võimalusi.

Seaduses välja pakutud suunad saavad olema teadmiste ja andmete põhised ning oluline on, et seaduse vastuvõtmine seab meile ka konkreetse vastutuse eesmärkide saavutamise eest. Väga paljudes riikides on vastav seadusandlus juba olemas, kliimaseaduse on vastu võtnud 28 OECD liikmesriiki. Me ei saa teistest maha jääda.

Seame sisse süsteemi tulemuste saavutamise seireks ning anname regulaarselt avalikkusele aru, kuhu oleme jõudnud. See aitab juhtida ja planeerida kogu seadusloomet strateegiliselt ja läbimõelduna. Läbipaistvus ja kaasatus saab olema selle seaduse koostamise nurgakiviks.

Loodav raamistik toob selgust ja vastutuse jagamist

Kliimaseadus on aluseks keskkonnasõbralikule majandusele üleminekuks ja meie konkurentsivõime säilitamiseks ja konkurentsieelise tekkeks. Loome koos raamistikku, mis tagab ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt ettenähtavust, selgust ja õiguskindlust – märksõnad, mida vajame kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks.

Muuhulgas peab kliimaseadus panema paika pikaajalised KHG heitmete vähendamise eesmärgid koos vahe-eesmärkidega. See hõlmab ka valdkondlikke eesmärke erinevate sektorite jaoks. Nii saame pidevalt jälgida progressi ja tulemuslikkust. Ja vajadusel operatiivselt sekkuda ja kurssi vastavalt sõltumatule tagasisidele ja uutele andmetele korrigeerida.

Kliimaseaduse eesmärk on kaitsta nii praegusi kui tulevasi põlvkondi. Aga ka Eesti loodust ja ökosüsteeme kliimamuutuste kahjuliku mõju eest ning tagada kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks vajalike meetmete rakendamist. Ühele pildile paneme eesmärkide saavutamiseks vajaliku raha ning poliitikate ja meetmete kujundamise ühtsed põhimõtted.

Kliimaseadusega soovime sätestada ka vajalikud üleminekuperioodid maavarade, nagu põlevkivi ja turvas, kaevandamise lõpetamiseks. Samuti aruandluse raamistiku ja korra. See hõlmab ka vastutavate osapoolte, eri valdkondade ja tasandite vaheliste koostöövormide ning seire põhimõtete kaardistamist.

Teadlased, eksperdid, ettevõtjad, spetsialistid, omavalitsused

Esimesed sammud on tehtud. Augustis tuli kokku sõltumatu kliimanõukogu, kus on esindatud väga laia ampluaaga ja suurte kogemustega valdkondlikud eksperdid ja teadlased. Kliimanõukogu annab seaduse elluviimiseks vajalikku sisendit ning aitab hilisemas faasis regulaarselt mõõta ja hinnata eesmärkide täitmist, töötades välja ka vastavad korrigeerivad soovitused.

Moodustamisel on kliimaseaduse väljatöötamist ja täitmist juhtiv meeskond, mida koordineerin kantslerina mina. Lisaks ministeeriumite valdkondlikele asekantsleritele kutsume sellesse meeskonda esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidust, keskkonnaorganisatsioonidest (näiteks Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Rohetiiger), tööstus- ja ettevõtlusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Tööandjate Keskliidu näol ning riigikantselei esindaja.

Ettevõtjad ja mittetulundusühendused saavad seadusloomesse panustada läbi töörühmade. Töörühmade tuumiku moodustavad erialalised katusorganisatsioonid ja huvirühmad. Arutelu tulemused avaldame kliimaministeeriumi kodulehel ning edastame jooksvalt ka kliimanõukogule. Eesmärgiga tagada võimalikult lai kaasatus, kiire ja toimiv infovahetus koos operatiivse tagasiside ja läbipaistvusega.

Praegused otsused mõjutavad meie endi ja me järeltulevate põlvede heaolu väga paljudes aspektides. Aga samavõrra ka Eesti majanduse pikaajalist konkurentsivõimet ja meie edukust ühiskonnana: rohereformi ja -reformide elluviimises leidub palju uusi võimalusi kasvuks ja arenguks. Kliimaseaduse koostamise arutelud on esimene samm põhjalikes muutustes, mis järgmisel kümnendil Eesti ühiskonnas ja majanduses toimuvad.

Sellise tuleviku ehituseks on vaja väga tugevat vundamenti. Eelduste kohaselt 2024. aasta sügisel riigikogu menetlusse antavast ja loodetavasti 2025. aasta algusest jõustuvast kliimaseadusest peabki saama vundament, millele ehitame tuleviku Eestit.

Kommentaar põhineb kliimaministeeriumis toimunud kliimaseaduse avaüritusel peetud ettekandel.