Separatistid ütlesid, et neid sunniti nõustuma Aserbaidžaani tingimustega, mida vahendasid Vene rahuvalvajad, pärast seda, kui Bakuu sõjavägi tungis läbi nende kaitseliinide ning hõivas mitu strateegilise tähtsusega paika.

Relvarahu järgi lähevad separatistide jõud laiali ning panevad relvad maha, läbirääkimised piirkonna ja seal elavate etniliste armeenlaste tuleviku üle algavad neljapäeval.

"Artsahhi vabariigi võimud nõustusid Venemaa rahuvalvajate kontingendi juhatuse ettepanekuga relvarahuks," ütlesid separatistid teates, kasutades Mägi-Karabahhi armeeniapärast nime.

Separatistide sõnul kannatasid nii nende kui ka Aserbaidžaani jõud kahjusid. "Mõnes piirkonnas suutis vaenlane tungida kaitsearmee lahingupositsioonidele, vallutada hulga mägialasid ja strateegiliste teede sõlmpunkte," seisis teates.

Aserbaidžaan kinnitas relvarahu. "Vene rahuvalvekontingendi vahendusel saadud Karabahhi armeenia elanike esindajate palvele vastu tulles jõuti kokkuleppele kohalike terrorivastaste meetmete peatamisest 20. septembril kella 13.00-st," teatas Aserbaidžaani kaitseministeerium.

President Ilham Alijevi kantselei kinnitas, et neljapäeval toimuvad Yevlaxi linnas armeenia separatistidega taaslõimumise kõnelused.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles kolmapäeval tehtud pöördumises, et tema riik relvarahu kokkuleppe loomises ei osalenud. Ta ütles, et Armeenia armee Mägi-Karabahhis ei olnud ning on tähtis, et relvarahu peaks.

Alijev ütles juba varem, et Aserbaidžaani sõjaline operatsioon Mägi-Karabahhis lõppeb, kui Armeenia separatistid relvad maha panevad.

Alijev ütles USA välisministrile Antony Blinkenile, et "terroritõrjemeetmed peatatakse, kui (Karabahhi väed) relvad maha panevad", seisis presidendi kantselei avalduses.

Reuters märgib, et selline tulemus viib ilmselt selleni, et Aserbaidžaan lõimib umbes 120 000 etnilist armeenlast oma ühiskonda ning võtab täieliku kontrolli Mägi-Karabahhi üle, mis on olnud pärast Nõukogude Liidu lagunemist kahe sõja keskmes.

Armeenia, kellel enda sõnul ei olnud Mägi-Karabahhis sõjaväelasi vastupidiselt Aserbaidžaani väidetele, ei sekkunud sõjaliselt. Armeenia on süüdistanud Bakuud katses teha Mägi-Karabahhis etnilist puhastust. Aserbaidžaan on seda eitanud.

Esialgu ei ole selge, kui palju etnilistest armeenlastest Mägi-Karabahhi soovib edasi jääda või kas sealt on algamas suur väljaränne Armeeniasse.

Alijev: Aserbaidžaan taastas Karabahhi-operatsiooniga oma suveräänsuse

Aserbaidžaan taastas Mägi-Karabahhi piirkonnas läbi viidud kohalike terrorismivastaste meetmetega oma suveräänsuse, ütles president Ilham Alijev kolmapäeval telepöördumises rahvale.

"Eile kella 13.00 paiku alanud terrorismivastaste meetmete ja nende eduka lõpuleviimise tulemusel taastas Aserbaidžaan oma suveräänsuse," ütles riigipea.

Alijev teatas, et Armeenia-toetatud separatistide üksused lahkuvad Mägi-Karabahhist ning enamik nende sõjatehnikast hävitati Bakuu korraldatud operatsiooni ajal.

"Ebaseaduslikud Armeenia üksused on alustanud oma positsioonidelt lahkumise protsessi. Nad nõustusid meie tingimustega ja alustasid relvade loovutamist," ütles Alijev telepöördumises.

Mägi-Karabahhi operatsioonis hukkus vähemalt 200 inimest

Mägi-Karabahhi separatistide ametnik ütles kolmapäeval, et Aserbaidžaani päevi kestnud sõjalises operatsioonis hukkus sadu inimesi.

"Seal on vähemalt 200 hukkunut ja üle 400 haavatu," väitis Mägi-Karabahhi inimõiguste ombudsman Gegham Stepanjan sotsiaalmeedias.

Moskva: Vene rahuvalvajad sattusid Karabahhis tule alla, on hukkunuid

Sõiduk Vene rahuvalvajatega sattus kolmapäeval Mägi-Karabahhis tule alla, on hukkunuid, teatas Vene kaitseministeerium.

Vahejuhtum leidis aset, kui Vene sõjaväelased olid naasmas vaatluspostilt Janatagi küla juures.

Armeenia pealinnas kähmlesid meeleavaldajad politseiga

Meeleavaldajad loopisid kolmapäeval Armeenia pealinnas Jerevanis politseinikke pudelite ja kividega, kui protesteerisid valitsuse Mägi-Karabahhi kriisi käsitlemise vastu, teatas sündmuskohal viibiv uudisteagentuuri AFP ajakirjanik.

Politsei kasutas heligranaate, vahistas meeleavaldajaid ja hoiatas, et kui vägivallatsemine peaminister Nikol Pašinjani ametiruumide sissepääsu ees jätkub, siis kasutatakse erimeetmeid.

Demonstrandid püüdsid tungida läbi politseiahelate valitsushoonetesse, samuti loobiti julgeolekujõudude ja akende pihta pudeleid.

"Esialgsetel andmetel sai kokkupõrgetes vigastada 34 inimest, kellest 16 olid politseinikud ja 18 tsiviilisikud," teatas Armeenia tervishoiuministeeriumi pressiteenistus.

Märgitakse, et 17 inimest said vajalikku abi ja kirjutati haiglast välja.

"Kuusteist inimest on jätkuvalt ravil. Üks inimene vajas operatsiooni," teatas pressiteenistus.

Opositsiooni meeleavaldajad nõuavad peaminister Nikol Pašinjani tagasiastumist seoses Aserbaidžaani sõjalise operatsiooniga Mägi-Karabahhis.

Armeenia opositsioon on süüdistanud Pašinjani nõrkuses seoses Karabahhi, peamiselt armeenlastega asustatud separatistliku piirkonnaga, mille üle Jerevan ja Bakuu on aastakümneid vaielnud.

"On võimatu omada juhti, kes kaotab meie territooriume," ütles üks protestija, sõjaveteran Gevorg Gevorgjan AFP-le.

Teine meeleavaldaja Avetik Tšalabjan väljendas samuti pettumust selle üle, kuidas võimud on lahendanud vastasseisu Aserbaidžaaniga.

Armeenia julgeolekunõukogu hoiatas protestijate tänavateletuleku järel ulatuslike rahutuste eest. Nõukogu teatas, et võtab "tõhusaid meetmeid põhiseadusliku korra säilitamiseks riigis".

Pašinjani sõnul on eri allikatest juba tulnud nõudmisi korraldada Armeenias riigipööre. Peaminister mõistab need üleskutsed hukka.

Karabahhi 16 külast on evakueeritud üle 7000 inimese

Mägi-Karabahhi piirkonna separatistlikud võimud ütlesid teisipäeval, et pärast Aserbaidžaani sõjalise operatsiooni algust on selles mägises regioonis evakueeritud 16 külast enam kui 7000 inimest.

"Artsahhi/Mägi-Karabahhi Askerani, Martakerti, Martuni ja Şuşa piirkondade 16 tsiviilkogukonnast on evakueeritud üle 7000 inimese," märkis Karabahhi inimõiguste ombudsman Gegham Stepanjan sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

Venemaa ärgitas viivitamatult peatama sõjategevust Mägi-Karabahhis

Venemaa nõudis kolmapäeval lahingute ja verevalamise viivitamatut peatamist Aserbaidžaani armeenlastest enamusega separatistlikus Mägi-Karabahhi piirkonnas.

"Seoses relvastatud vastasseisu järsu eskaleerumisega Mägi-Karabahhis kutsume konflikti pooli üles viivitamatult lõpetama verevalamine, sõjategevus ja välistama tsiviilohvrid," seisis välisministeeriumi avalduses.

Erdogan: toetame Aserbaidžaani samme Karabahhis

Türgi president Recep Tayyip Erdogan avaldas teisipäeval täielikku toetust Aserbaidžaani sõjalisele operatsioonile peamiselt armeenlastest elanikkonnaga separatistlikus Mägi-Karabahhi piirkonnas.

Türgi on moslemienamusega Aserbaidžaani ajalooline liitlane ja näeb peamiselt kristlikku Armeeniat ühe oma peamise piirkondliku rivaalina.

"Toetame samme, mida astub Aserbaidžaan, kellega me tegutseme koos juhtmõtte "Üks rahvas, kaks riiki" järgi, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust," seisab Erdogani veebiavalduses.

Türgi välisministeerium deklareeris varem, et uue operatsiooni põhjustasid kaua jätkunud relvastatud rünnakud ja provokatsioonid Aserbaidžaani vägede vastu piirkonnas.

"Tulenevalt legitiimsetest ja õigustatud muredest, mida ta on korduvalt väljendanud kolme aasta jooksul pärast teise Karabahhi sõja lõppu, võttis Aserbaidžaan oma suveräänsel alal meetmeid, mida see vajalikuks pidas," teatas Türgi välisministeerium.

Kokkuvõte varem toimunust

Aserbaidžaan teatas teisipäeval "terroritõrjeoperatsioonide" alustamisest Mägi-Karabahhis. Peatselt pärast Bakuu teadet kostis Mägi-Karabahhi peamises keskuses Xankəndis (Stepanakertis) plahvatusi.

Aserbaidžaan nõudis Armeenia üksuste täielikku lahkumist Mägi-Karabahhist rahu saavutamise tingimusena.

Armeenlased teatasid teisipäeval, et Mägi-Karabahhi linnad on intensiivse tule all.