Eelmisel teisipäeval alustas Aserbaidžaan sõjalist operatsiooni tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi vastu. Operatsioon kestis vähem kui ööpäev ja lõppes ootuspäraselt – Karabahhi separatistid alistusid. Neljapäeval toimusid Aserbaidžaanis Yevlaxi linnas esimesed läbirääkimised Bakuu ametlike esindajate ja Mägi-Karabahhi armeenlaste vahel.

"Neile inimestele, kes ei sooritanud sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid, pakkus Aserbaidžaan võimaluse lahkuda Aserbaidžaani territooriumilt. Need, kes jäävad, saavad Aserbaidžaani kodakondsuse. Küll aga võetakse vastutusele sõjakurjategijaid, sest nagu te teate, on sõjakuriteod aegumistähtajata," rääkis Aserbaidžaani endine suursaadik Eestis (2010-2015) Tofik Zulfugarov.

Armeenias vaadatakse sellele perspektiivile skeptiliselt.

""Mägi-Karabahhi juhtkond on kurjategijad sellepärast, et nad on Mägi-Karabahhi juhtkond, et nad olid oma ametisse valitud"; "Kõik, kes kandsid relva, on kurjategijad sellepärast, et nad kandsid relva" – need on Aserbaidžaani ametlikud ütlused. See tähendab, et kõik Karabahhi mehed on kurjategijad. /.../ Jäävad vaid naised ja lapsed. Kuidas ja kellega peab Aserbaidžaan läbirääkimisi ja kellele ta oma passe väljastab, et nende omanikud õnnelikult seal elaksid, kui me arvestame maha selle elanikkonna osa?" kommenteeris Kaukaasia instituudi direktor Aleksandr Iskandarian.

Mägi-Karabahhi alistumine Aserbaidžaanile viis massirahutusteni Armeenia pealinnas Jerevanis. Peaminister Nikol Pašinian teatas, et Armeenia on valmis vastu võtma 40 000 põgenike peret Mägi-Karabahhist, mida on rohkem kui 100 000 inimest. Vene rahuvalvajad evakueerisid kahe päeva jooksul oma Stepanakertis – aserbaidžaani keeles Hankendõ – asuvasse baasi umbes 5000 armeenlast tule alla jäänud Karabahhi asulatest.

Vene rahuvalvajad olid saadetud Mägi-Karabahhi 2020. aastal pärast eelmise sõja lõppu. Nende mandaat lõpeb 2025. aastal ja tundub, et Ukrainas sõdimisega hõivatud Venemaa ei nõua selle pikendamist.

"NATO tippkohtumisel Vilniuses ütles Türgi president Tayyip Erdogan, et ta "on kindel, et president Valdimir Putin vastavalt meie kokkuleppele tagab Vene rahuvalvajate Mägi-Karabahhist väljaviimise 2025. aastaks". Aserbaidžaan teeb praegu kõik, et kõik võimalikud konfliktid seal saaks lahendatud ning et 2025. aastaks ei oleks rahuvalvajatel mingit põhjust siia jääda," ütles Zulfugarov.

Venemaa selline käitumine paistab armeenlaste silmis reetmisena hoolimata sellest, et kuus Vene rahuvalvajat said Aserbaidzaani sõjaoperatsiooni käigus surma.

"Venelased ütlevad meile: "Teie, mitte aga Karabahh olete Kollektiivse Julgeoleku Organisatsiooni liige, teie ees meil on kohustused, mitte Karabahhi ees. Karabahh on tunnustamata riik." Nüüd aga läks selleni, et neil on kohustused Karabahhi armeenlaste ees, aga nad ei suuda või ei taha neid kohustusi täita. See kutsub esile vastavaid tundeid ja see on kasvav trend," rääkis Iskandarian.

Eelmisel nädalal saatis Aserbaidžaan Mägi-Karabahhi armeenlastele esimest korda mitte mürske ja rakette, vaid toitu ja kütust. Vene rahuvalvajad jagavad samuti kohalikele humanitaarabi.

Nädalavahetusel käis Armeenias ja Aserbaidžaanis Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias Toivo Klaar.

"Siin näitavad järgmised päevad, mis nüüd hakkab toimuma. Kas tõepoolest järgneb suur lahkumine Karabahhiast või kas inimesed on valmis jääma ootavale seisukohale ja vaatama, mis siis nüüd hakkab toimuma, kas Aserbaidžaan reaalselt tuleb ja pakub tõsist paketti, millega Karabahhi armeenlased oleksid valmis edasi jääma oma elukohtadesse. Loomulikult see on see, mida Euroopa Liit soovib, mida rahvusvaheline üldsus soovib," rääkis Klaar.

"Armeenias, ma ütleksin, on hetkeks kõige suurem mure ikkagi see, et on väga laialt levinud arvamus, et Venemaa üritab Armeenia valitsust kukutada. /.../ Ja minu kohtumised Jerevanis olid kindlasti mõeldud ka selleks, et rõhutada, et Euroopa Liit toetab Armeenia valitsust, et Euroopa Liit toetab demokraatlikku Armeeniat ka sellel raskel hetkel," lisas ta.