Eesti üks peamine eesmärk ÜRO Peaassambleel on hoida tähelepanu Ukrainal ja rääkida Venemaa jõhkrustest.

"ÜRO kontekstis võib-olla see, et 20 000 last on ikkagi viidud oma kodudest ära kas Venemaale või Valgevenesse. See on see, mis mõjub väga paljudele riikidele, kes Ukrainast on kaugel," ütles Karis kõne eel.

"Me peame Ukrainat jätkuvalt aitama ja see ei ole mitte ainult Euroopa teema. See on tegelikult globaalne teema. Ja minul kui välisministril on väga palju bilateraalseid kohtumisi just nimelt nende riikidega, kellega me tavaliselt kokku ei saa, et teadvustada seda, mis tegelikult toimumas on Venemaa poolt Ukraina suhtes," rääkis välisminister Margus Tsahnka.

Samal ajal üritavad lääneriigid arengumaadele kinnitada, et nende probleemid on samuti olulised. Karise sõnul on ka Eestil võimalik abikäsi ulatada.

"Ka täna ma loetlesin üles mitu maailma riiki, kes on arengumaad, kellele me oleme appi läinud. Iga riik läheb oma võimete piires ja meie oleme digiriik ja püüame siis seda arendada nendes riikides, kes tahavad kaugemale liikuda," ütles Karis.

Juba mitmendat aastat on peaassamblee üks peateema ÜRO reformimine. USA president Joe Biden on välja pakkunud, et julgeolekunõukogus tuleks suurendada nii alaliste kui ka valitud liikmete hulka, kuid seni pole jõutud üksmeelele, mida teha vetoõigusega.

"Ka Eesti on siin julgeolekunõukogu reformi eestkõneleja, et vetot ei saaks kasutada näiteks inimsusevastaste kuritegude, agressioonikuritegude puhul. Me proovime seda muutust tekitada, see on väga raske," sõnas Tsahkna.

Välisministri sõnul on peale julgeolekunõukogu oluline ka Venemaa blokeerimine erinevates ÜRO komiteedes.