Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et kriitilisus valitsuse ja peaministri suhtes on haripunktis. Ta meenutas, et umbes samal tasemel eriti peaministri suhtes oli see ka vahetult enne Ukraina sõja algust 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses.

"Toona oli üldise rahulolematuse põhjus avalikkuse silmis ilmselt ennekõike valitsuse ja peaministri suutmatus adekvaatselt hakkama saada alanud energiakriisiga. Ukraina sõda viis tähelepanu mujale ning sisuliselt kuni möödunud riigikogu valimisteni ei olnud valijaskond enamuses valitsuse ja peaministri suhtes kriitiline," jätkas Mölder.

"Valimiste järel see kriitilisus aga kasvas märgatavalt. Kõige viimastes andmetes on ka näha hüppeliselt kasvanud kriitilisust peaministri suhtes," ütles Mölder, lisades, et ilmselt peegeldab see valijaskonna reaktsiooni peaministri abikaasa Vene-suunalisele äritegevusele.

Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti. 62 protsenti küsitletutest vastas, et väga halvasti või pigem halvasti. 32 protsenti leiab, et valitsus töötab väga hästi või pigem hästi ning kuus protsenti ei osanud hinnangut öelda.

Peaministri töö kohta küsis Norstat: "Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?" 64 protsenti küsitletutest vastas "Ei kiida heaks", 29 protsenti "Kiidan heaks" ning kaheksa protsenti ütles, et ei oska öelda.

Valitsuse leiavad väga hästi või pigem hästi hakkama saavat Reformierakonna (71 protsenti) ja Eesti 200 (55 protsenti) toetajad. EKRE (91 protsenti), Keskerakonna (78 protsenti), Isamaa (75 protsenti) ning SDE (56 protsenti) toetajate seas on enamuses vastajad, kelle arvates teeb valitsus oma tööd pigem või väga halvasti.

Vaid Reformierakonna toetajate seas (84 protsenti) ülekaalus vastajad, kes kiidavad heaks selle, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab. EKRE (98 protsenti), Keskerakonna (88 protsenti), Isamaa (80 protsenti), SDE (53 protsenti) ja Eesti 200 (52 protsenti) toetajate seas on enamuses vastajad, kes ei kiida heaks peaministri tööga hakkamasaamist.

Uuringufirma Norstat tegi küsitluse 11.–18. septembrini ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Küsitlused tehti kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.