Tupay hinnangul võiks valitsus reguleerida vaid e-hääletamise tehnilisi detaile
Justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatus annaks valitsusele e-valimiste korraldamisel suurema sõnaõiguse. Vabariigi valimiskomisjon on plaani suhtes kriitiline ja riigiõiguse eksperdi Paloma Krõõt Tupay hinnangul võiks reguleerida vaid e-hääletamise tehnilisi detaile, kuid mitte enamat.
Justiitsministeeriumis koostatud valimisseaduse muudatus seadustab mobiiltelefoniga hääletamise ehk m-hääletamise. Lisaks m-valimiste lubamisele annaks plaanitav seadus valitsusele õiguse kehtestada mitmeid elektroonilist hääletamist puudutavaid reegleid.
Justiitsminister Kalle Laaneti (RE) sõnul lähtusid muudatused riigikohtu ettepanekutest.
"Riigikohus suve hakul leidis, et valimist reguleerivad õigusaktid peaksid olema vastu võetud kõrgemalt kui on tänasel päeval ehk valimiskomisjoni ja valimisteenistuse poolt," ütles Laanet.
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask sõnas, et kui valitsus hakkab elektroonilist hääletust oma määrustega korraldama, tähendab see valimiste sattumist poliitilistesse tõmbetuultesse.
"Kui praegu otsustab üksikasjad vabariigi valimiskomisjon või riigi valimisteenistus, kes mõlemad on sõltumatutest amnetnikest koosnevad institutsioonid,siis poliitilisel tasandil erakondliku otsustamise puhul võib see kaasa tuua usalduse vähenemise valimiste aususe suhtes," rääkis Kask.
Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessori Paloma Krõõt Tupay sõnul võiks valitsus reguleerida e-hääletamise tehnilisi detaile, kuid mitte rohkem.
"Ärme ka unusta, et demokraatias valitsused vahetuvad, nii et julgen väita, et seda tuleks siin väga täpselt üle kaaluda, et põhimõttelisi küsimusi tuleks siiski seadusandja reguleerida jätta ka e-hääletamise puhul," rääkis Tupay.
Justiitsministri sõnul ei saa valitsus oma määrusega elektroonilist hääletamist kaotada.
"E-hääletus on ikkagi seadusega kehtestatud. Eks seal on teatud detailid, kuidas seal need protsessid läbi viiakse, protsesside kirjeldused viiakse seadustesse, aga e-hääletus on seadustesse viidud," rääkis Laanet.
Valimiskomisjoni esimehe sõnul annaks aga uus seadus valitsusele võimaluse e-hääletamine liiga lihtsaks või keeruliseks muuta.
"Kas vähestel valijatel üldse on võimalik elektrooniliselt hääletada, kui see muutub nii ebamugavaks, et oluliselt lihtsam on käia jaoskonnas pabersedeliga hääletamas, või teistpidi, muutub see elektrooniline hääletamine sedavõrd lihtsaks, et vaadatakse läbi sõrmede kõikidele nendele ohtudele ja riskidele, mis elektroonilise hääletamisega võivad kaasneda," rääkis Kask.
Laanet ütles, et ministeerium ja valitsus arutavad eelnõule esitatud kriitikat. Enne kehtima hakkamist peab valimisseaduse muudatused heaks kiitma riigikogu.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"