"Eelnõu täpsustab elektroonilise hääletamise korraldust, toiminguid ning tehnilisi nõudeid, mis muudab e-hääletamise korraldust selgemaks ja seeläbi ka kontrollitavamaks. Märgin, et eelnõu viimase, st riigikogus algatud ja menetlusse võetud redaktsiooni järgi ei ole valitsusel rolli valimiste korraldamisel," ütles riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ERR-ile.

Esialgset valimisseaduste muutmise paketti on kritiseerinud nii Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask kui ka riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay. Kask on ERR-ile öelnud esialgsete muudatuste kohta, et valitsus saab elektrooniliste valimiste korraldamisel volitused, mis võivad mõjutada nende usaldusväärsust. Tupay hinnangul võiks valitsus reguleerida vaid e-hääletamise tehnilisi detaile, kuid mitte enamat.

Eelnõu menetlema hakkava riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras ütles ERR-ile, et kui enne olid elektroonilisi valimisi puudutavad sätted rakendusaktides, siis nüüd on need eelnõus viidud seaduse tasandile, mis tähendab, et valitsus ei saa neid kiirelt ja ilma riigikogu kaasamata muuta. "See on oluline muutus ja minu meelest igati mõistlik," konstateeris Terras.

"E-valimised on Eestis toimiv nähtus, mida inimesed usaldavad – viimastel riigikogu valimistel anti juba rohkem hääli elektrooniliselt kui pabersedeliga (50,9 protsenti antud häätest olid elektroonilised – toim.) "Seetõttu on igati mõistlik elektroonilisi valimisi puudutavad aspektid ka seadusesse kirjutada," leidis Terras.

EKRE on vastu

Komisjoni aseesimehe, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni saadiku Jaak Valge hinnangul ei ole aga tehtud muudatused paketis piisavad.

"Tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid olemuslikult defektse konstruktsiooni iluraviga, kus fundamentaalsed probleemid on käsitlemata," ütles Valge ERR-ile. Ta lisas, et lääneriigid erinevalt Eestist reeglina ei kasuta e-hääletust internetihääletusena.

"EKRE arvates on e-hääletuse põhipuudusteks esiteks see, et selle protsess ja tulemused ei ole tervikuna kontrollitavad ega läbipaistvad, teiseks see, et salajase hääletamise nõuete täitmine ei ole tagatud ning kolmandaks ei ole võimalik kontrollida, kas serveris valimiste ajal töötav programm tegelikult vastab varem avaldatud lähtekoodile. Lisaks on probleemiks see, et menetluslikud probleemid seoses kogu valijaskonna õiguste ja huvide kaitsega elektroonilist hääletamist puudutavates küsimustes pole kaitstud ning e-hääletuse määravaid aspekte ei reguleerita seadusandliku võimu tasandil. Praegune eelnõu parandab - ja sedagi vaid väikeses osas - vaid viimast probleemi," tõdes Valge oma kirjalikus kommentaaris.

"Neil ja ülaltoodud põhjustel ei näe EKRE võimalust käesolevat eelnõud parandada. Kui soovitakse e-valimiste usaldus tagada ülaltoodud probleemide likvideerimisega, siis tuleb esitada uus eelnõu. Seniks tuleb EKRE arvates Eestis e-valimised lõpetada," lisas Valge.