Kiviselg rääkis, et lahingute raskuskese püsib endiselt Zaporižžja oblastis Orehhivi suunal Robotõne küla lähistel, kus Ukraina jätkab süstemaatiliselt Vene kaitserajatiste puhastamist ning Ukraina üksused peavad lahinguid Vene vägedega Novoprokopivka ja Verbove asula lähistel. Ukraina on saavutanud kontrolli mitme olulise kõrgendiku üle Novoprokopivka asula lähistel, mis loob eeldused edasiseks kiiremaks läbimurdeks ka soomustehnikaga üksustele.

Vene Föderatsiooni relvajõududest rääkides ütles Kiviselg, et täiustuseks on toodud üksuseid teistelt rindejoonelõikudelt. Eelkõige on ära toodud nii-öelda eliitüksused: 76. ründedessantdiviis, 7. (mägi)ründedessantdiviis ja mõned Spetsnazi üksused.

"Need on rühmitumas ümber Tokmaki kaitseks, et peatada siis Ukraina Melitopoli-suunalist liikumist. Selliste eliitüksuste liigutamine sinna ilmestab hästi seda olukorda, et Vene Föderatsiooni relvajõudude juhtkond on aru saanud Ukraina pealetungi taktikalise edu võimalusest seal piirkonnas," ütles Kiviselg.

Kaitseväe luurekeskuse ülema hinnangul sunnib olukord tõenäoliselt Venemaad võtma suuremaid riske ka õhuväe kasutamiseks lahingtsoonis ning kompenseerima ebaedu intensiivsema kaudtule kasutamisega.

Ülejäänud Ukraina rindelõikudes on olukord püsinud suuremate muutusteta. Bahmuti isoleerimiseks jätkub süsteemne, ent raske edenemine, mis kiiret edu ei taga, märkis Kiviselg.

"Küll aga on Bahmuti piirkonnas märkimisväärne, et Vene Föderatsiooni relvajõudude 72. mootorlaskurbrigaad on kandnud seal piirkonnas suuri kaotuseid. 72. motolaskurbrigaad oli üks esimesi üksusi, mis komplekteeriti piirkondlikest värvatud vabatahtlike pataljonidest 2022. aasta keskel ning seetõttu toob teravalt sõja koju kätte nendesse vaesematesse piirkondadesse, kus need üksused on pärit, näiteks Tatarstan, Permi krai ja Pensa oblast," selgitas Kiviselg.

Kaitseväe luurekeskuse hinnangul üritab Vene Föderatsioon survet Kupjanski ja Kreminna suunal suurendada ning sellega haarata kaotatud initsiatiivi. Teadaolevalt on Venemaa viinud piirkonda hiljuti loodud 25. üldvägede armee üksuseid. See armee on formeeritud mobiliseeritud ja hiljuti värvatud isikkoosseisust. "Antud armee on olnud võrdlemisi pikalt väljaõppel kesksõjaväeringkonnas ja siiamaani ei oma lahingkogemust," nentis Kiviselg.

Samas piirkonnas on täheldatud ka Vene Föderatsiooni Storm-Z üksuste tegevust. "Storm-Z üksused on komplekteeritud Vene sõjavangidest ja neid tõenäoliselt kasutatakse samamoodi, nagu kasutas Wagner vangidega üksusi, ehk nende olemasolu võib viidata Venemaa kavatsusele antud piirkonnas ründetegevuse intensiivistamisele," ütles Kiviselg.

Z-üksuste kasutamise peamiseks põhjuseks on Kiviselja sõnul soov vähendada kõigepealt kaotusi regulaarvägedes, seda nii tehnika kui isikkoosseisu näol. Teiseks, tulenevalt maastikust ja Ukraina kaitse ülesehituse omapäradest, kus ei ole võimalik kasutada soomusüksusi, kas sellepärast, et seal on suuremad miiniväljad või alad on kaetud väga hea tankitõrje relvasüsteemide võimekusega. Aga Storm-Z üksuste kasutamine võib olla seotud ka sooviga kompenseerida suuri lahingkaotusi, mis on olnud regulaarvägedel.

Kiviselg tõdes, et Venemaa ei ole loobunud suuri inimohvreid nõudvast taktikast. "Järjest enam kasutatakse lihtsustatud ja robustseid lahingtegevusi ning Vene Föderatsioon jätkab ka süvaoperatsioonide läbiviimist ründedroonide ja tiibrakettidega. Peamiselt on endiselt kasutusel Iraanis välja töötatud Shahed droonid ja kauglennuväe tiibraketid. Mida rohkem talve poole jõuame, seda rohkem võime näha ka Venemaad ründamas energiataristut, nagu eelmisel aastal," prognoosis luurekeskuse ülem.

Samal ajal on Ukraina asunud asümmeetriliste vahenditega kujundama lahingoperatsioone vastase tagalas. Sellega on Kiviselja sõnul sisuliselt kogu Krimmi lääneranniku ulatuses saavutatud olukord, kus Vene Föderatsiooni laevastik ei ole võimeline Musta mere lääneosas opereerima, vaid on surutud Musta mere idaossa.

Sõjategevus Ukrainas on Venemaa relvajõududele mõjunud selliselt, et pidevalt on näha, et need ära jätnud planeeritud sündmusi, rõhutas Kiviselg. Näiteks sel nädalal pidi toimuma ühisõppus Valgevenega, mis viimati toimus 2021. aastal. "Me ei näe, et seda õppust oleks hakatud ette valmistama või seda õppust läbi viiakse. Ehk me jätkuvalt näeme, et Vene Föderatsiooni relvajõud on Ukraina sõjaga oma isikkoosseisu nii-öelda viimase vindini ära kurnanud ja ära hõivanud, nii et sellised tavapärased rahuaegsed tegevused ei leia aset." Tõenäoliselt korraldab Valgevene enda taktikalise harjutuse selle ühisõppuse asemel.

Lähiaja arengud võttis Kiviselg kokku nii, et suure tõenäosusega Zaporižžja suunal Ukraina jätkab pealetungi lähinädalatel ja võib saavutada seal ka taktikalisi läbimurdeid ja taktikalist edu. "Aga hetkel me näeme, et rindel on olukord võrdlemisi keeruline ja suurt operatiivset läbimurret lähinädalatel pole ette näha."