Saks: Ukraina on murdnud Krimmi ründamise tabu
Ukraina vabastab lõunarindel läbi raskuste uusi väikseid
maa-alasid, teeb droonirünnakuid Venemaa poolt okupeeritud Krimmi ja Venemaa sisealadele, keskendudes eelkõige logistikaahelate lõhkumisele. Rünnakutega Krimmile on Ukraina näidanud, et see Venemaa poolt kontrollimatuid tagajärgi ei too, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks Vikerraadio saates "Uudis +".
Saks märkis, et Vene armee ei jaksa enam ise rünnakuid korraldada ja selle tõttu on läinud üle kaitsele. Ukraina vastupealetungist rääkides ütles Saks, et Venemaa tegevused on seotud katsetega võtta Ukraina käest initsiatiiv.
Kui Ukraina peaks pikemas perspektiivis suutma näiteks kogu oma territooriumi vabastada, jääb üles oht, et Venemaa jätkab oma territooriumilt Ukraina tsiviilrajatiste või muude sihtmärkide pommitamist.
"Venemaal on küll väga napilt alles neid vahendeid, millega ta saaks selliseid rünnakuid korraldada, aga aeg-ajalt ta neid siiski korraldada suudab ja Ukraina õhukaitse ei saa selle kõigega sajaprotsendiliselt hakkama, viimasel ajal headel päevadel kuskil 80-protsendiliselt," ütles Saks.
Ta lisas, et Ukraina piiriäärsetel aladel on endiselt väga suur oht jääda Venemaa suurtükkide laskeulatusse.
Saks selgitas ka, miks on tähelepanu alla tõusnud Tokmaki linn. Tegemist on nimelt praegusest rindejoonest umbes 15 kilomeetri kaugusel oleva teede ristumiskohaga Lõuna-Ukrainas, kust läheb tee ka Melitopolisse.
"Kui Ukraina suudaks Melitopolini jõuda, siis lõigataks läbi maismaakoridor Krimmi ja Venemaa vahel, mis oleks Venemaa jaoks suur strateegiline kaotus.
Ja kui nüüd Ukraina suudaks võtta Tokmaki oma kontrolli alla, siis Vene vägede varustamine eriti Dnepri vahetul läänekaldal muutuks palju keerulisemaks," selgitas Saks.
Ukraina praegune taktika keskendub logistikale
Saks rääkis, et Ukraina üritab eelkõige Venemaa vägede logistikat hävitada ja tagalat häirida, mitte niivõrd vabastada kiiresti ja suure tormijooksuga suuri territooriume. "Pigem üritatakse kõigepealt seal Vene väed isoleerida ja ma ei usu, et lähemate nädalate jooksul mingeid kiireid operatsioone võiks toimuda," sõnas ta.
Rääkides Venemaa suutmatusest kaitsta Musta mere laevastikku, ütles Saks, et Sevastopolis asuva Musta mere laevastiku peakorteri pihta saamine on Venemaa jaoks nii psühholoogiline löök kui ka praktikas suur kaotus, sest seal paiknevate statsionaarsete sidesüsteemide taastamine on Vene süsteemis
väga ajamahukas.
"Ja mobiilsed süsteemid Venemaa puhul millegipärast hästi ei taha ennast õigustada. Me näeme ka kaitseliinide rajamisel, et Venemaa üritab ikka rajada statsionaarseid kaabelside ühendusi," lausus Saks.
Saks tõi välja, et Venemaa saab jätkata Musta mere laevastiku juhtimist siis Venemaa territooriumil asuvatest Novorossiiski või Rostovi linnadest, aga selle ümberkorraldamine võtab aega. "Nii et praegu on Ukrainal selline ajaaken, mis on sobiv pealetungi tegevuste harrastamiseks. Vene vägede koordinatsioon on
kindlasti palju halvem," rääkis Saks.
Õhutõrje puhul on Saksa sõnul näha, et Vene õhutõrje ei tule just
Suurbritannialt saadud rakettide allalaskmisega toime.
Saks rääkis, et kuna Ukraina ründab Krimmi peaaegu iga päev, on muutunud ka käsitlus Krimmist kui Venemaa vaates Vene territooriumist ja selle ründamine võib kaasa tuua kõikehõlmava ja ootamatute tagajärgedega Venemaa-poolse vastuse. "See on Ukraina jaoks väga suur saavutus just infosõja ja psühholoogilise sõja mõttes," tõdes Saks.
"Ja Venemaa nüüd juba tunnistab ka seda, et igapäevastesse rünnakutesse, mis toimuvad Venemaa territooriumile, tuleb järjest tõsisemalt suhtuda, on hakatud näiteks elanikkonnakaitsega tegelema. See, mida alguses väideti, et üldse vaja ei ole, sest Ukraina mitte kunagi ei suuda ühtegi sellist rünnakut korraldada. Ja Venemaa elanike suhtumine sellesse sõtta kindlasti hakkab selle tõttu muutuma," lausus Saks.
Saks rääkis veel, et Ukraina jääb pikaks ajaks sõltuma lääneriikide sõjalisest abist, sest Ukraina enda relvatööstus ei suuda toota sellises mahus relvastust, et Venemaaga efektiivselt sõdida.
"Selle tõttu Ukraina ei saa lõpmatuseni selle sõjaga venitada, ta peab arvestama,
et see toetus võib lõppeda. Ja seda on ka tunda praegu Ukraina kommunikatsioonis, et nad üritavad veenda, et nad on ikkagi edukad, vaatamata sellele, et suuri territooriume ei ole suudetud vabastada, nagu eelmise aasta sügisel," sõnas Saks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Lauri Varik