Sõerdi sõnul ei ole mõistlik veel teadmata tuluallikatega Eesti riigi eelarve strateegiat teha. "Sellist asja muidugi ei tohiks seal olla," ütles Sõerd.

"2025. aasta kohta meil on kulud ju teada. Kulud, mis tuleb teha, need on teada. Tänase päeva parima teadmise alusel või tänase päeva seisuga. Aga need katteallikad, kust või millega need kulud kaetakse, on teada osaliselt. Ehk siis riigil on regulaarsed tulud, mis on maksutulud ja mittemaksulised tulud ja muud tulud. Ja siis laenuraha," rääkis Sõerd.

"Aga siis on veel üks koht, mis on tühi rida, mis ongi see koht, mida kavatsetakse täita mingisuguse uue maksuga ja pluss veel sellele on see niinimetatud tegevuspõhise eelarve alusel tehtava nulleelarve udujutt," lisas Sõerd.

Küsimusele, kas selline tegevus ei näi nii, et olukorras, kus valitsus on võimetu kokku leppima, lükatakse otsuseid lihtsalt tulevikku edasi, mida ka siis lihtsam teha ei ole, vastas Sõerd, et ta ei oska sellele midagi lisada, võrreldes sellega, mis küsimuses on öeldud.

Sõerd oli ka kriitiline tegevuspõhise eelarve osas. Tema sõnul näitavad ministeeriumist välja saadetud kärpeettepanekud selgelt, et ka ministeeriumites ei vaata keegi tegevuspõhiseid eelarveid, vaid kasutatakse päriseelarveid päristegevuste ja numbritega.

"Palun väga, meil on kolm aastat tegevuspõhine eelarve, aga eelarve kulukärped, mis ongi eelarverevisjon, tehakse ikkagi veel vana vormi pärase kulu- ja ressursipõhise eelarve alusel. Nii et kogu see tegevuspõhisel eelarvel põhinev nulleelarve. No mulle, ma arvan, et ma ei liialda viisakalt öeldes, see paistab kui udujutt," rääkis Sõerd.

Sõerd tõi oma sotsiaalmeediapostituses veel välja näite, kuidas haridusministeerium kärbib 4,5 miljonit eurot riigikoolide remondikuludelt.

"Tegevuspõhises riigieelarves pole sellist kulurida nagu riigikoolide remondikulu. Tegevuspõhises eelarves on tulemusvaldkond "Tark ja tegus rahvas" ning selle all on programmid "Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine" ja "Juurdepääsu tagamine üld- ja kõrgharidusele". Programmid esitatakse ühe kulukogumina ja kulukogumisse pandud rahasumma eraldamise eesmärk on juurdepääsu tagamine kvaliteetsele haridusele jne. Raha kasutamist hinnatakse tulemusnäitajatega, milleks on näiteks madala haridustasemega mitteõppivate õppurite osakaal," märkis Sõerd.

"Seega riigikoolide remondikulu pole mitte tegevuspõhise riigieelarve kategooria, vaid tuleneb tavalisest kulu- ja ressursipõhisest riigieelarvest. Sama loogika on läbivalt ka ülejäänud ministeeriumite kulukärbetes," lisas ta.

"Suure väina püsiühenduse planeeringu kulu kokkuhoid, mis on regionaalministeeriumi kärpe sisu, ei ole tegevuspõhise eelarve kategooria. Siseministeeriumi kärpeettepanek ühendada Tallinna arestimaja Tallinna vanglaga pole samuti tegevuspõhise riigieelarve kulukategooriate teema. Tegevuspõhises riigieelarves käsitlevad selliste asutuste tegevust programmid, nagu siseturvalisuse tulemusvaldkonna turvalise keskkonna kujundamise programm või mingi muu taoline," märkis Sõerd.

"Nii ongi seega tavapraktikas, et tegelik riigi rahanduse juhtimine, kulukärbete otsimine ja eelarve täitmise jälgimine käib mitte tegevuspõhise riigieelarve alusel, aga tavalise kulu- ja ressursipõhise eelarve alusel. Tegevuspõhisel riigieelarvel pole tarbijaid ei riigikogus ega ka ministeeriumites ja valitsusasutustes," lisas Sõerd.