Statistikaameti andmetel veeti selle aasta teises kvartalis Eesti sadamate kaudu ligi 39 protsenti vähem kaupa kui kaks aastat tagasi. 2021. aasta teises kvartalis ehk enne sõda veeti kokku kaupa kokku 10,5 miljonit tonni, selle aasta teises kvartalis aga vaid 6,3 miljonit tonni.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et üks võimalus, mis aitaks lühikeses plaanis ida-lääne kaubavedude äralangemist kompenseerida, on see, kui hakata Eesti sadamate kaudu vedama Ukraina teravilja.

"Muuga sadamas on Läänemere kõige suurem viljaterminal. Ta loomulikult teenindab Eesti eksporti täna, aga seal on päris palju ruumi. Me tegelikult riigiga koostöös proovime seda koridori avada, sest meie sadamates on võimsust ja need on päris suured mahud. Ja kui see käima läheb, seal on vaja teatud dotatsiooni ja see võib minna käima üsna kohe, tehniliselt oleme väga valmis," sõnas Kalm.

Kliimaministeeriumi hinnangul oleks kõige realistlikum vedada Ukraina teravilja Poola kaudu. Esmalt jõuaks vili Ukrainast raudteed mööda Poola sadamatesse. Sealt edasi tooksid väikesed 80-90-meetrised laevad vilja Eesti sadamatesse, kus selle saaks ümber laadida juba palju suurematele kaubalaevadele. Need laevad viiksid vilja aga laia maailma, näiteks Lõuna-Ameerikasse või Aafrikasse.

Kõnelused Euroopas, kuidas ja millistel tingimustel täpsemalt Ukraina vilja vedada, alles käivad. Merekoridor oleks Eestile aga kõige soodsam variant, millele ei peaks Euroopa Liit omalt poolt ka peale maksma.

"Merekoridor on selline, millel on vaja kõige vähem dotatsiooni. Aga kõik need teised koridorid, näiteks mis seotud raudtee ümberlaadimistega, need lahendused ei ole selline loomulik naturaalne logistiline koridor, need võivad vajada doteerimist, seega küsimus on ka selles," rääkis kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand.

Läänerand ütles, et Eesti suhtleb aktiivselt nii Euroopa Liidu kui ka Ukraina ametnikega. Järgmiseks sammuks on tema sõnul tõenäoliselt kohtumised Ukraina ministrite või presidendikantseleiga.