Majandusministeerium otsib töötushüvitiste süsteemist kolme aasta peale kuni 130 miljonit kokkuhoidu. Kuigi detailid pole veel selged, tuleb majandusministri Tiit Riisalo sõnul üle vaadata nii töötuskindlustuse süsteem kui töötutoetus.

Muutuda võivad nii makstavad hüvitised kui Töötukassa poolt pakutavad koolitused.

"Loomulikult on ka see laua peal, et maksta lühemat aega seda hüvitist," ütles Riisolo. Kas plaanis on ka maksta vähem hüvitist, ei soovinud Riisalo öelda. "Töötukassa süsteemi mõte on ju see, et kui inimene satub raskustesse, siis talle päriselt toetust anda. Nii et toetuste vähendamise teed tõenäoliselt kindlasti ei minda, aga see sõltub ka tolle hetke olukorrast," sõnas ta.

Lisaks tuleb Riisalo hinnangul vähendada hüvitiste dubleerimist. Ta lisas, et praegu on näha, kuidas suur osa inimesi jõuab kohe hüvitiste lõppedes tagasi tööturule, kuigi eesmärk ei peaks olema toetustel lõpuni istumine.

"See kõver on selline suhteliselt ühtlane, mõned jõuavad kiiremini, mõned kuue kuuga ja siis kui tegelikult mõlemad süsteemid on ennast ammendanud mingil hetkel, siis see number, kes töötuurule tagasi tuleb, hüppeliselt kasvab. See selgelt indikeerib sellele, et seal on probleem. Nüüd kuidas me selle detailselt üles ehitame või kust seal need optimeerimise kohad tulevad, seda on lihtsalt – aus vastus – praegu liiga vara öelda," ütles Riisalo.

Endise sotsiaalministri, Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juhi Tanel Kiige sõnul on kõige olulisem, et muudatustest ei jääks kaotajaks nõrgem sihtrühm. Eesti tööturutoetuste süsteem on Kiige hinnangul niigi tagasihoidlik.

Kiik lisas, et tegu võib olla aga näilise kokkuhoiuga, kui suurem koormus langeb hoopis kohalikule omavalitsusele.

"Kui me vaatame nüüd töötukassa eelarve justnimelt töötutoetuse ja töötuskindlustuse osa, siis see on seal suurusjärgus kuskil 200 miljonit eurot aastas ja kui nüüd loota, et selle pealt on võimalik 130 miljonit kokku hoida, see kõlab tõesti utoopiliselt," ütles Kiik.

Ametiühingute keskliidu esimehe ja töötukassa nõukogu liikme Jaan-Hendrik Toomeli sõnul tuli 130-miljonilise eesmärgi suurus üllatusena, sest nõukogu otsib pidevalt, kuidas oma tegemisi efektiivsemaks muuta ja sellega kulusid kärpida.

"Mõned teenused võibolla lähevad riigi pealt üle töötukassale, et see nominaalne kokkuhoid vast nii suur olema ei saa, aga mis ta täpselt on, eks see vast selgub siin lähipäevadel," sõnas Toome.

Töötukassa ei olnud reedel valmis muudatuste plaane kommenteerima.